Me suhtleme nendega tihedalt, ülikool on kaasatud, labor on kaasatud. Mingit loogikat ei tule välja. Aga me ei rahuldu sellega, et valame katkisse nõusse muudkui vett juurde ja imestame, et see kaob, me üritame prao üles leida. Me ei ole olukorraga absoluutselt rahul. Inimesed, kes praegu kohapeal asjadega tegelevad, on koormatud, nad on täiesti nõrkemas.

Räägitakse, et AS Vireeni autod on toonud farmidesse katkupisiku. Seapidajad on autosid ka aia tagant minema saatnud.

Minu sõnum on see, et loomapidaja ainus legaalne võimalus loomsete jäätmete käitlemiseks vastavat tegevusluba omavates loomsete jäätmete käitlemise ettevõtetes, sh AS Vireen. Jäätmekäitleja peab omakorda välistama transpordivahendiga viiruse levitamise (nt nõuetekohane desinfitseerimine).

Muidugi peab ka iga loomapidaja oma karja kaitsma ja kui on põhjendatud kahtlused, siis tuleb sellest teada anda. Puhtalt riskide maandamise mõttes oleks väga mõistlik potentsiaalsete viiruse edasikandjatele (nt metsloomadele) ligipääsmatu jäätmeveokoht tekitada farmist eemale.

Mis saab oma tarbeks sigu kasvatavatest inimestest, kes ei suuda 1. septembriks nõudeid täita? Mida nende ja nende sigadega ette võetakse?

Eesmärk pole karistamine ja trahvimine, eesmärk on see, et seakatk ei leviks ega satuks looduskeskkonnast kodusigade hulka. Küsimus on ka selles, kas inimene ei suuda aeda teha või ta ei taha. Mõlemal juhul tuleks tal seapidamine lõpetada, kuid erinevate olukordadega tegeletakse erinevalt. Oluline on ka see, et katk ei leviks ka sellesama üheseapidaja juurde.

Oma tarbeks sigade pidajad tunnevad tugevat survet, et nad lõpetaks. Neile ei müüda enam ka põrsaid.

Me ei survesta, me üritame oma teadmiste ja oskuste abil tõkestada seakatku levikut. Saan aru ka sellest, et eraisikutele ei taheta põrsaid müüa. Üks vähem kaitstud tingimustes peetav kodusiga, kes jääb katku suurtootja lähedusse, on väga suur risk.

Kas te olete praegu hädas? Kas seakatku leviku plahvatuslikkus on olnud ootamatu?

Jah, nii võttes võib öelda, et me oleme hädas. Me ei tea, miks seakatk on hakanud praegu Eestis sellisel moel levima. Seepärast on ka võimalikult palju nõudeid bioohutusmeetmetesse sisse kirjutatud, et võimalikult palju ohte välistada. Aga kui me võtame kas või Vooru farmi, siis me ei tea, kuidas katk sinna sisse tuli – kui vaatame, millised bioohutusmeetmed seal olid.

Laiemalt võttes – sellist kogemust nagu meil praegu Eestis Euroopa Liidus ei ole.

Me saame kogu aeg uut infot ja muudame oma tegutsemist. Praegu on vaja vaadata üle maakondlike tauditõrjekomisjonide tegevus, et oleks teada, kes mida teeb, ning suudetaks vajalikul hetkel kiiresti teha otsuseid ja võtta ka vastutust.

TOIMETUS: Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda saatis 21.08 täpsustava vastuse küsimusele "Räägitakse, et AS Vireeni autod on toonud farmidesse katkupisiku. Seapidajad on autosid ka aia tagant minema saatnud.", mille toimetus avaldas kell 10.10.