Nüüd on Eestis samuti kehtestatud suguküpsete emiste küttimise pearahaks 100 eurot. Sarnaselt lätlastele tuleb meiegi jahimeestel tõestuseks esitada veterinaarametile kütitud emise mahalõigatud välised suguelundid või nagu maaeluministeeriumi avalike suhete osakond seda nimetab: nõuetekohaselt pakendatud kütitud emise organmaterjal.

Facebooki kontol värsistatult selle kohta oma mõtteid jaganud suurkiskjate uurija Peep Männil ütles, et meetme tõhususse isiklikult ei usu. Värsside ropuks nimetamise asemel võiks aga tema meelest ropuks nimetada kogu ettevõtmist ennast.

Suguküpsete emiste pearaha eest küttimist on mitmed jahimehed ka Maalehega vesteldes ebaeetiliseks nimetanud ning Männili vastavasisuline triloogia põhjustanud üksjagu elevust.
Autori loal on laul siinkohal ära toodud.

Seakatku triloogia „Aastalõpp Lätis 2015“

1. Lätihitt
Eesti kütil, oi kui valus,
maal, kus Saldejums ja Alus
lookleb jahimeeste saba
tõpratohtri ukse taga.
„Näita vi.tu!“
„Palun väga!“

„Tänan! Siin on Teie raha!“
Olgu organ ilus, kole,

suur või väike, vahet pole,
doktor heldelt raha jagab,
sada eurot, pole paha!

Läti kütil naerul suu,

elul jälle mõte uus!

Läti selle aasta hitt

on kahtlemata metssea v..t!

2. Lõhki läinud Läti
Protestilaine vallutanud tänaseks on Lätimaa,
valitsus on kukkunud ja majandus on maas.
Põhjuseks on hiljaaegu vastu võetud määrus see,
et jahimees saab preemiaraha küttimise eest.
Tõik, et lastud emistega rikkaks võib nüüd saada,
mersu vastu vahetada oma vana Lada -
rahva seas on tekitanud palju ebaõiglust,
vähendanud oluliselt naiste võrdset õigust.

Saja euro teenimiseks näita ainult metssea t..si –
see on feministidel närvi ajand krussi.

Jahimees see nõnda lihtsalt sama raha kätte saab
milleks tuleb tüdrukutel mitu tundi rügada.
Näitamisel eriti on karjuv ebaõiglus sees -

daam saab juhul parimal vaid mõned eurod närused.
Jahimeeste esindaja sellega ei nõustu,

toetab kukkund valitsust ja kiidab seadust jõustund:
„Kui Läti kütt see näidates vaid ühe korra raha saab,
siis daam võib oma kehaosi aastaid eksponeerida.“

3. Läti Jahimeeste Seltsi kiri CIC trofeekomisjonile

Lugupeetud komisjon!

Trofeena hinnatud on ikka
sarve suurt või kihva pikka,
olgu põder, hirv või siga,
väärtuslik on ainult isa,
näitusele saab vaid see,
kes lasknud suure isase.
Lätis hiljuti läks lahti,
riik see toetab metsseajahti,
tegelikult ainult neid,

kes lasevad just emiseid:
lahti saamaks katkust pahast
makstaksegi preemiaraha.
Raha siiski pole too
piisav motivatsioon,

mehe uhkus on trofee,

pronks või hõbe, kullane,
kataloogi saamine

on küti eesmärk peamine.
Lugupeetud härra Shramm,
meil on selline programm:
Vaja hinnatavaks kiita,

vaja nimekirja liita

metssea emise trofee,
suguelund väline.

Hinnata võiks mõõdu järgi,
ekspert sentimeetreid märgib:
väike pronksi, suur saaks kulla,
hõbe see võiks keskel olla,
punkte saavad ainult nii
vääristatud organid (joonis 1).
Nõnda tegutsedes pea

taandub katk ja kõik saab heaks,
trofeed võib näitusele tuua,
Lätimaale kuulsust luua,

küll näituse saaks ilusa,

kui eksponaadid piluga.