Tööjõukulude osakaal SKPs on meil 50% lähedal, mis on Nestori sõnul pigem jõuka Lääne-, mitte Ida-Euroopa riigi tase. Lätil-Leedul on see näitaja 43% ringis.

Eesti tööhõive on kõigi aegade kõrgeim – 68,5% - mis on ühtlasi ka Euroala kõrgeim. „Räägitakse, et üle Eesti istub kümneid tuhandeid inimesi kodus, kuid teiste riikidega võrreldes läheb meil väga hästi,” rõhutas majandusanalüütik. „Tööhõive osas oleme eeskujuks kellele tahes.”

Samas on tööhõive medali teine pool see, et Eestis on 13 000 täitmata ametikohta. „Olukorras, kus on kiire palgakasv ja inimesi on puudu, peaksid ettevõtted mõtlema, kuidas sama inimeste hulgaga toota rohkem ja müüa kallimalt ehk luua suuremat väärtust,” arvas Mihkel Nestor.

„Kogu iseseisvuse aja tahame järele jõuda müstilisele Euroopa keskmisele,” rääkis ta ja tegi väikse arvutuse. Kui Eesti pikaajaline „loomulik” majanduskasvu tempo on 3% aastas ja Soomes on see 1%, siis mööduksime elatustasemelt Soomest aastal 2064.

"See on optimistlik prognoos,” rõhutas Nestor.

Kui Soome majanduskasv on aga pool protsenti suurem, jõuame neile järgi tunduvalt hiljem. „Vähesed teadvustavad, et Soome tase ei saabu aasta või paari pärast vaid siis, kui oleme väga vanad,” tõi ta kuulajad reaalsusesse tagasi ja soovitas Eestit võrrelda hoopis Läti-Leeduga. Sel juhul paistab meie olukord olevat suurepärane.

Mihkel Nestori hinnangul saavad aastad 2018 ja 2019 olema Eesti jaoks suure tõenäosusega head aastad – kasvavad nii eksport, tarbimine kui ka investeeringud. „Peame olema nupukad, kui inimesi jääb vähemaks ja palk tõuseb. Peame tegema head äri,” võttis ta teema kokku.