Kogu aeg on meil ülekaalus suhtumine, et lapsed on nagu mingi kohustus või veskikivi kaelas. Lapsed on justkui passiva poolel kirjas – nad tahavad kogu aeg süüa, vahetusjalatseid, suuski ja uiske, neid peab vedama huvialaringidesse jne. Aga täielikult unustatakse ära aktiva pool: laps annab ju nii palju vastu! Sa näed, kuidas ta areneb. Kuidas ta sulle vastu naeratab, kui sa oled talle õhtu otsa ette lugenud. See pool ei tohiks ununeda. Ei pea kogu aeg mõtlema sellele, mis lapse kasvatamine maksma läheb. Samas kaasnevad lastega tõepoolest reaalsed kulud. Seetõttu olen koalitsioonile teinud ettepaneku, et üksikisiku tulumaksumäär võiks sõltuda laste arvust.