See oleks rahaturgudel põhjustanud suuremat sorti segaduse. Ootused olid ju väga selged, et ESM hakkab toimima. Kui need täide ei läinuks, olnuks see suur tagasilöök. Kuigi EFSF on ju iseenesest alles ja saanuks edasi tegutseda, aga segadus oleks olnud kindlasti suuremat sorti.

Neid suuremat sorti segadusi rahaturgudel tuleb ju ette regulaarselt. Tavainimese ellu ei tundu need jõudvat.

Lõpuks võivad ikka jõuda. Kui tagasilöök on tugev, usk euroala püsimisse mõraneb, siis mõjutab see kaubandust ja ettevõtete käivet, mis omakorda jõuab investeeringute ja töökohtadeni.

Mõned soovitavad Euroopale inflatsiooni teed. Tuleks tekitada inflatsioonilaine, mis uhab võlad majandusest minema. Mis teie sellest arvate?

Ma arvan, et see on ilus teoreetiline käsitlus, aga ajalugu ei tunne seesuguseid edukaid näiteid. Pigem on seal hulk ebaõnnestumisi.

Nagu rublaaja lõpus, tõuseksid ka nüüd esimese asjana hinnad, palgad tuleksid alles hiljem järele?

Täpselt. Pettekujutlus on arvata, et inflatsiooniga oleks valu väiksem. Tegelikult see ei ole nii. Ettevõtjate soov investeerida väheneks ning selle tagajärjel oleks vähem töökohti, vähem palka.

Ehkki eurokriis on kestnud kolm aastat, tuleb möönda, et euro endaga midagi lahti pole: ei ole hüperinflatsiooni, ei ole sularahakriisi jne. Mis peaks Euroopas juhtuma, et euro kui käibevahend satuks raskustesse?

Sellise stsenaariumi tõenäosus on praegu nullilähedane.

Eurotsooni majanduse aeglustumise taga on pigem see, et igal pool üle maailma majandus kiiresti aeglustub. Probleemid eelarve ja riigivõlaga on USAs ja Jaapanis mõneti veel teravamad kui Euroopas.

Kui tõsiseks see üleilmne majandusseisak võib kujuneda? Kas see võib areneda uueks kriisiks?

Peame ootama ära uued prognoosid. Ilmselt ootab meid ees mõnevõrra keerukam aeg. Kes kui edukalt selle läbib, sõltub sellest, kuidas on vahepealset aega kasutatud majanduse kordaseadmiseks nii riigi kui ka ettevõtte tasandil.

Aga ma ei taha väita, et oleme uue majanduskriisi ja sügava languse lävel. Selleks pole mingisugust alust.