NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
19.07.2018 08:16
Eks seda kisa ole alati rohkem kui villa. Vähemalt nii teadis vanarahvas rääkida. Ja kisavad pigem need, kes tegelikkusest eriti midagi ei jaga, sest nii on lihtsalt moes. Oleme jõudnud staadiumi, kus kõik kaitsevad kõike ja tegelikult mitte midagi. Muidugi oleks palju etem, kui seda inimest siin maa peal ei oleks, siis pole tema eest ka midagi kaitsta. Aga siis pole ka neid kaitsjaid. Eks need kaitsjad ise ka ju teevad seda, mida kaitsma peaks. Nimelt iseendi eest. Elu ongi üks suur raiskamine, kulutamine, rikkumine, hävitamine. Ikka selleks, et teised sellest kasu saaksid. Nii on see loodus siin kord juba sätitud.
Kes küll kaitseks aga kaitsjate eest? Eks ta ole, äärmused pole kunagi mitte millekski head. Äärmused hävitavad iseennast. Suure kaitsmise tuhinas. Aga elama peaks ja elada tahaks sellegi poolest.
Anonüümne kommentaar
19.07.2018 11:03
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "mikk" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
19.07.2018 12:25
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "memm" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
19.07.2018 12:46
Ja kaugeltki kõik pole nii valge
19.07.2018 12:48
Jajaa. Võetakse ilusad kuuse- ja männimetsad maha, asemele ei istutata midagi. Asemele kasvab hoopis võsa-laadne moodustis ja siis pole must nii must? RMK vähemalt istutab midagi ka asemele, erametsades, peale kuusiku või männiku mahavõtmist pole midagi näinud asemele istutavat. Saite tasuta nõukogude võimu tõttu kaunid metsad ja nüüd püüate musta valgeks rääkida.
Anonüümne kommentaar
19.07.2018 13:24
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "darwin" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
19.07.2018 13:48
Kui jäetaks maha korras raielank, poleks häda midagi. Meie metsalõikurid ei tea tööeetikast midagi. Pärast neid ei ole varem korras olnud metsateedest jälgegi, raielangud on puutükke täis. Murdunud latvadega puud on kasvama jäetud. Enamus raielankidest, millest mööda olen sõitnud, on katastroofilise väljanägemisega.
Minul võhikuna on arusaamatu miks kännud on kasvama jäetud.
    19.07.2018 14:04
    Ja kui kõrgeks need kännud nüüdseks siis kasvanud on.
    19.07.2018 14:37
    Täiesti õige, et võhik oled. Kõrged kännud, tüükad, murunud latvadega ja kuivad puud, samuti juba enne lageraiet murdunud puud jäetakse raielangile alles bioloogide ja looduskaitsjate ettekirjutuste kohaselt. Selleks, et uuenevas noores metsas oleks alles elupaik vana metsa liikidele, (putukad, seened, mikroorganismid, samblad, samblikud ja neist toituvad loomad-linnud) peab seal olema igas lagunemisastmes puitu. See ei ole raiskamine, see on mitmekesisuse säilitamine. Ja seda õpetatakse ja nõutakse kõigilt, kes metsalõikamisega tegelevad, Ka saemeestelt ja harvesterijuhtidelt.
Anonüümne kommentaar
19.07.2018 13:58
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "W-Kodanik" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
19.07.2018 15:04
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Xui" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
19.07.2018 15:10
"Tööstust on täpselt nii palju, kui on tooret turule tulemas"

Huvitav, milleks siis oli vaja "küpsusdiameetriga" (koos võimsate harvendusraietega) alandada metsa raie vanust 50-60 aastani, kui tooret jätkub??? Maltsmetsa raiumisest ei saa tõepoolest muud kui pelletid ja tselluloos.

Kalapilgulisest demagoogiast on kantud kogu intervjuu. Toortselluloosi taga ei näe Talijärv ei puid, ammugi mitte metsa. Ja toortselluloos on raha, kohe praegu ja korraga, see paneb silmad põlema... Kahjuks süvademagoogia välistab dialoogi, mõned nõrgemanärvilised jäävad küll enesekindla esinemise tulemusena uskuma väga suurt valet. Talijärvega pole võimalik arutada metsade majandamist, vaid ainult toortselluloosi varumist.
19.07.2018 15:16
Nii see ongi. Saksamaal puhastati ja kultiveeriti maa pärast metsa mahavõtmist üle ja tulemuseks oli liigivaene puupõld.
Kuna vene ajal ei viitsinud keegi sellega tegeleda, siis meie metsad suutsid liigirikkuse säilitada.
Kõiges muus võib hr. Talijärvega nõustuda, kuid üks küsimärk on endiselt õhus: kuivõrd on tagatud, et saame kuuske raiuda praegu, 20 aasta ja 50 aasta pärast.
Kui kindel on see, et ei võeta esialgu suures mahus maha, et siis 80 aastat uue metsa pealekasvamist oodata?

Muide, eraomanik on väga huvitatud, et tema mahavõetud metsa asemel uus kasvaks. Puht-materiaalne värk.
Anonüümne kommentaar
19.07.2018 15:18
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Eksole" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
19.07.2018 15:28
"See mets, mis on praegu 50 aastane, ei ole 100 aasta pärast 150 aastane. Ta on lamavas asendis, mingid teised protsessid toimivad"

Ja need teised protsessid, mis toimivad, on tselluloosikombainid (harvestarid). See mets on korisontaalses asendis tselluloosikombaini taga juba teist ringi, toortselluloosivarujate unistuses juba ehk ka kolmandat ringi. Praegune seadusandlus võimaldab üsna realistlikult kujutleda ka männikutes-kuusikutes 40-50 aastast raieringi (v.a. rabamännikud, seal ei pinguta kuidagi).
Puistu hakkab metsana toimima 10-20 aastat peale latimetsa iga, latimetsa eas on bioloogilises, sotsiaalses ja mitte-toortselluloosipõhise metsamajanduse mõttes tegemist ülimalt primitiivse võsaga. Latimetsa ea lõppedes hakkab tasapisi pohmelusest kosu,mine ja puistu metsaks teisenimine. 40-50 aastase raieringi korral....

"Kuuse 100-aastaseks kasvamkine on kuskil kindlasti võimalik ..."
Valede matsamajanduse võtete korral kindlasti pole see võimalik. Primitiivse liigistikuga puistutes leiavad suurepärase vohamise võimaluse kõikvõimalikud parasiidid, kaasa arvatud jurepess. Kahjureoid ja parasiite loomulikult tasakaalustavad liigid ei jõua seal elma asuda / taastuda. Mitte ainult rohumaadele kasvanud puistutes ei teki need probleemid, vaid ka tselluloosipõldudena majandatavatel põlistel metsamaadel. Ja käima läheb orav-rattas kihutamine - üha kiiremini on vaja toortselluloosi päästma viskuda.

"kui tahame tulevikus vanu metsi, siis..."

siis tuleb kiiremas korras muuta metsamajanduse põhimõtteid. Tuleb tagasi pöörduda exceli-põhiselt toortselluloosi varumiselt infoühiskonna polüfunktsionaalsesse metsamajandusse. Millest saab nii tselluloositooret (praegusest vähem), kvaliteetpalki (praegusest palju rohkem), looduskaitset, puhkemajandust, inimeste emotsionaalse tasakaalu hoidmist, marju, seeni, (praegusest rohkem), jahisaaki (praegusest vast veidi vähem).
Anonüümne kommentaar
19.07.2018 17:01
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "mari" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
20.07.2018 22:07
Eks musta mustust saab igaüks lihtsa arvutusega kontrollida: 12Mtm/a jagatuna keskmise hektaritagavaraga 300tm/ha, tuleb 40000ha/a. Korrutades keskmise raievanusega 70a saame 2800ha, mis on c.a. 2x rohkem kui on eestis seda metsamaa pinda mida tegelikult raiuda ühtaegu nii tohib kui ka soovitakse.
Lihtne. Selle asjaolu ilmsikstulekul sai kantsler kinga, nüüd jääb vaid oodata, millal poliitikud seda avalikult tunnistada julgevad.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega