Pass kujutab endast kimpu suureformaadilisi paberilehti, mis kirendavad Euroopa riikide piiriületustel tehtud märgetest ja sisselöödud templitest.

Dokumendi on Piibule 1919. aasta 18. juunil Pariisis välja ­kirjutanud välisminister Jaan Poska.

Muu hulgas sisaldab pass ka Piibu fotot ning “biomeetrilisi andmeid”: toona 35aastane diplomaat oli 5 jalga ja 10 tolli pikk, hallide silmade, tumedate juuste ning ilma eriliste tundemärkideta. Passiga käib kaasas linasest riidest tasku.

Dokument ka uurijale

Tartu ülikooli uusima aja professor Eero Medijainen ütles, et kindlasti aitab pass täpsustada kuupäevi, mil Piip üht või teist riiki külastas.

“Toonased välispassid olidki lühiajalised. Välisdelegatsiooni liikmed said oma esimesed diplomaatilised passid juba 1917. aasta detsembris,” lausus Medijainen.

Välispassile, mis oli müüki pandud ühel rahvusvahelisel oksjonisaidil, sattus peale vabariigi presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam.

Fotode järgi otsustades tundus tegu olevat ehtsa dokumendiga, millega Ants Piip – legendaarne diplomaat, välisminister, riigivanem ja professor – aastail 1919–1920 tõesti mööda Euroopat ringi rändas ning noore vabariigi diplomaatilisi suhteid arendas.

“Kuna mulle meenus, et professor Piip oli Tartu Rotary klubi asutamise tugev taganttõukaja, siis võtsin klubiga ühendust,” ütles Sildam. “Tundus õõvastav mõelda, et selline dokument läheks Eestile kaduma. Passi kantud templid jutustavad ju Eesti Vabariigi maailmakaardile jõudmise lugu.”

Neinar Seli võttis tuld

Kuuldust võttis tuld Rotary klubi liige ärimees Neinar Seli, kelle eestvõttel tegi klubi otsuse oma asutajaliikme pass ära osta ja Eesti riigile annetada.

Järgnes kohtumine anonüümsust hoidnud müüjaga Türi kesklinna parklas, mis lisas ostjaile veendumust, et tegemist on ehtsa dokumendiga.

“Müüja sõnul oli ta passi ja mõned muud esemed ostnud USAs väliseestlastelt, pass olevat USAsse jõudnud pärast Teist maailmasõda,” ütleb Seli. “Mina ise usun küll, et see võis sinna jääda juba siis, kui Piip oli aastail 1923–1925 Eesti saadik Ameerika Ühendriikides. Kui keegi teab midagi selle passi teekonnast, siis ta võiks ajaloo huvides teada anda.”

Ostuhinna kohta ütleb Seli, et see oli soodne. “Kõik, mis on raha eest saadud, on soodsalt saadud,” muigab ärimees.


ELUKÄIK

Legendaarne Eesti diplomaat Ants (Hans) Piip

- Sündis 1884. aasta 28. veebruaril Viljandimaal Tuhalaane vallas.

- Õppis 1908–1913 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, 1916 kaitses magistrikraadi rahvusvahelise õiguse alal.

- XX sajandi alguses pidas köster-õpetaja, õpetaja, lehetoimetaja, vandeadvokaadi abi ja kohtuametniku ameteid.

- 1917. aastal asus tööle Petrogradi ülikooli eradotsendina rahvusvahelise õiguse alal ning Vene siseministeeriumi rahvuste departemangu Eesti osakonna juhatajana.

- 1917. aasta 20. novembril nimetati Maapäeva poolt Eesti esimeseks välisesindajaks, jaanuarist 1918 oli välisdelegatsiooni liige.

- Veebruar 1918–1920 oli Eesti esindaja Suurbritannias.

- Detsembris 1918 oli Pariisi rahukonverentsi delegatsiooni liige ning juhataja kohusetäitja.

- Septembrist 1919 välisministri abi, oktoobis-novembris minister.

- Detsembrist 1919 Tartu rahudelegatsiooni liige, samal ajal kutsuti ka Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professoriks.

- 26. oktoobrist 1920 oli pea- ja sõjaminister, 12. detsembrist esimene riigivanem, ühtlasi ka sõjaminister ja välisministri kohusetäitja.

- 1921–1922 välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Rahvaste­liidus.

- 1923 ajalehe Vaba Maa peatoimetaja ja vandeadvokaat.

- 1923. aasta novembrist kuni 1925 Washingtoni suursaatkonna peakonsul ja saadik.

- Välisministri ametit pidas veel aastail 1925–1926, 1933 ja 1939–1940.

- Maapäeva, Asutava Kogu, I Riigikogu, Rahvuskogu ja Riigivolikogu liige, kuulus Tööerakonda.

- Arreteeriti 1941. aasta 30. juunil, suri 1942. aasta 1. oktoobril Venemaal vangilaagris.

Allikas: Eesti välisteenistus. Biograafiline leksikon 1918–1991