Antsla mehed uperpallitavad Antslas
Muidu vaikses Antsla linnakeses ja selle ümbruses läks läinud aasta lõpus madinaks. Madina peategelaseks sai Antsla tarbijate ühistu, mille 1821 liiget tavaliselt ühistu toimetamistesse ei sekku.
Nimelt valis ühistu üldkoosolek 31. oktoobril uue nõukogu, sest vana volitused lõppesid 5aastase ametiaja järel. Vana nõukogu viiest liikmest valiti uude kõigest kaks. Ülejäänud kolm olid uued tulijad, kes mõttekaaslastena ja enamuses olles said endi seast ka nõukogu esimehe valida. Selleks sai Kalmer Kallion.
Kallion ei pea end kaubanduskaugeks inimeseks. Kuigi praegu töötab ta ASi Taisto Antsla remondibaasi juhatajana, oli mees aastail 1997-2004 Antslas Ehitaja poe juhataja.
Ent juba jõulude eel kutsus tarbijate ühistu erakorraline üldkoosolek uue nõukogu tagasi. Asemele pandi täies koosseisus vana nõukogu.
"Kõige rohkem on kahju sellest, et me ei jõudnud midagi tegema hakatagi," kahetseb Kallion.
Vähe kaupa, kõrge hind
Kalmer Kallion tahtis koos Kalle Jaanimäe (Antslas asuva õmblusfirma OÜ Hamery müügi- ja projektijuht) ja Kurmet Müürsepaga, kes on Eesti maaomavalitsuste liidu esimees, tuua ühistusse uusi tuuli ning parandada piirkonna kaubandust. Kuna eelmine nõukogu oli kaua samas koosseisus töötanud, siis oli neil Kallioni sõnul ideede puudus. "Oli vaja uut verd ja tõuget, seda mõtlesimegi pakkuda."
Antsla piirkonna kaupluste hädaks peavad mehed Kallioni sõnul vähest sortimenti ja kõrgeid hindu. Ühistul ei ole ka mõne üksiku erapoe näol erilisi konkurente. Seetõttu ostab Antsla kandi inimene sageli kaupa mujalt, näiteks Võrust, jättes nii oma sissetulekust Antslasse heal juhul poole.
"Meie idee oligi see, et ostja jätaks tänu suuremale sortimendile rohkem raha Antslasse, tänu sellele saaks ka kaupade hindu alandada," räägib Kallion.
Mis viis aga nõukogu nii kiire mahavalimise ja vana nõukogu tagasihääletamiseni?
Kalmer Kallioni meelest võis selle taga olla ühistu juhataja Roman Provotorovi hirm. "Ju ta kartis, et hakkame üheliikmelist juhatust tema isikus välja vahetama."
Ometi käis Kallion nõukogu esimeheks saades kohe järgmisel tööpäeval Provotoroviga töörahu nimel kohtumas ja lubas, et uuel nõukogul pole kavas juhatust välja vahetada vaid koostööd teha.
Provotorovilt kuulis Kallion ka seda, et algatus uue üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja selleks vajalike allkirjade kogumiseks tuli ühistu liikmete seast põhjendusega, et uues nõukogus ei ole erinevalt senisest esindatud kõiki maapiirkondi - Varstu ja Mõniste kanti. On vaid Antsla inimesed.
Kallioni hinnangul oli see otsitud põhjus, sest 100% Antsla keskne nõukogu siiski polnud, vähemalt paar liiget elasid linnast mitu versta eemal ja esindasid neid kohti.
Paradoksaalne on aga Kallioni sõnul see, et just vana nõukogu oli 2003. a muutnud ühistu põhikirja. Kui tolle ajani oli Antsla tarbijate ühistul neli piirkonda ja igast valiti nõukokku üks liige (Antslast kaks), siis 2003. aastal jäeti alles vaid üks piirkond.
Koosolek nagu kolhoosis
Uue nõukogu mahavõtmise päeval toodi mitmest kaugemast kandist inimesi lausa bussidega Antslasse, mida Kallioni sõnul pole varem kunagi juhtunud. Ja kui harilikult peeti üldkoosolekuid ühistu väikses saalis, siis seekord Antsla kultuurikeskuse suures saalis.
Tavaliselt on neil koosolekutel olnud heal juhul mõnikümmend inimest, neistki Kallioni sõnul paljud ühistu enda töötajad, kes ka liikmed. Seekord tuli kohale paarsada liiget, kel oli koos volitustega veel ligemale sama palju hääli.
Kallionile oli Provotorov põhjendanud inimeste bussidega kohale vedamist sellega, et ühistu peab kindlustama ka kaugemal elavate liikmete kohaletuleku.
Roman Provotorov ise ei soovinud uue nõukogu mahavalimist ega enda rolli selles Maalehele kommenteerida. Küll aga delegeeris ta selle õiguse Varstu piirkonnast nõukokku valitud Malle Visselile, kes töötab Varstus vallasekretärina.
Visseli väitel tingis nõukogu kiire väljavahetamise see, et maapiirkonnad jäid nõukogus esindamata ja võim läks linnameeste kätte. "Meil on ühistu kauplusauto paljude külade jaoks oluline, ja peamine oligi hirm, et kitsikuses võivad linnamehed selle töö lõpetada."
Kauplusauto jäi niigi lõppenud aastal natuke miinusesse. Kuigi Mõniste ja Varstu vallad toetavad seda rahaliselt, teeb asja raskemaks, et Urvaste vald hüppas alt ära.
Malle Vissel, kes ka ise oli koosoleku kokkukutsumise allkirjade korjamise eestvedajaks, on rahul: "Nii elavat koosolekut pole varem olnudki."
Vissel on Antsla tarbijate ühistus olnud üle paarikümne aasta, algul volinik ja viimastel aegadel nõukogu liige. "Ümbervalimisega sai maarahvas endale kindlust, et kui midagi ühiselt tahta, siis seda ka saab," on Vissel veendunud, et uue nõukogu mahavalimine oli õige tegu.
Nõukogust maha hääletatud Kalmer Kallion väidab aga, et inimestele oli antud valeinformatsiooni. "Inimestele räägiti, et kui nende piirkonnast nõukogus esindajat pole, toob see kaasa sealsete poodide sulgemise ja kõigepealt kahjumi piiril tegutseva kauplusauto töö lõpetamise."
Ent võimalust neid valeväiteid koosolekul ümber lükata ei antud. "Saalist karjuti: lõpetage jutt ära, asi niigi selge, mis me aega raiskame," räägib Kallion.
Mis saab aga edasi?
"Rahvas on selle viimase koosolekuga ütelnud, et meie ühistus on kõik väga hästi, kaubavalik piisav ja hinnad head," võtab Kallion kokku ühe nukralt lõppenud maailmaparandamise soovi luhtumise.
Koosolekus pettunud Antsla tarbijate ühistu liikmele Kaire Uibolehele tuletab aga toimunu, kus juhtkonnale või vanale nõukogule sobilikud ühistu liikmed toimetati üldkoosolekule bussidega ning hääletamine toimus nii nagu vaja, meelde omaaegset kolhoosiaega.
"Ometi peaks ühistu edu tagama tema enda liikmed, kes peaks võimalikult palju oste tegema enda ühistu poest. Aga miks peaks Antsla inimene seda praegu tegema?" küsib maaülikoolis turunduse lektori ametit pidav Uiboleht.
See küsimus jääbki õhku.