Appi tuleb vajaduspõhine peretoetus
Tänavu 1. juunist alates võtavad kohalikud omavalitsused vastu taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks, riik on eraldanud selle toetuse maksmiseks 2013. aastaks
2,6 mln eurot.
“Vajaduspõhine peretoetus on täiesti uus peretoetuse liik, mis on mõeldud kõige enam abi vajavatele peredele,” selgitab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Kaili Didrichson.
Seda toetust hakatakse maksma allpool suhtelist vaesuspiiri elavatele lastega perekondadele. Toetuse määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.
Vajaduspõhist peretoetust saavad taotleda kõik majandusraskustes lastega pered, sealhulgas need pered, kes juba saavad toimetulekutoetust.
Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks on võimalik omavalitsustele esitada alates 1. juunist 2013. Toetust hakatakse välja maksma 1. juulist 2013. Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda isikul, kellele makstakse perekonnaliikmete hulka kuuluva lapse või laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust.
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. Igale järgmisele vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 140 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus.
Kes tahab toetust taotleda, selle pere keskmine kuine netosissetulek peab olema taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.
9.59 eurot ühe lapsega perekonnale
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on alates 1. juulist 2013 kuni 2014. aasta lõpuni 9.59 eurot kuus ühe lapsega perele ning 19.18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Alates 2015. aastast toetuse suurus kahekordistub, s.t 19.18 eurot kuus ühe lapsega perele ning 38.36 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.
Uue peretoetuse väljamõtlejad on koostanud oma arvutamismetoodika, mille järgi saab iga pere ise välja arvutada, kas tal on õigus uuele toetusele või mitte.
Kõigepealt tasub teada, et vajaduspõhist peretoetust ja toimetulekutoetust arvutatakse erinevalt. Näiteks on neljaliikmelise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiriks 644 eurot kuus. Selles neljaliikmelises peres elavad kaks täiskasvanut, üks 16aastane ja üks 12aastane laps. Sissetulekupiir on 280 + 140 + 140 + 84 = 644.
Pere on õigustatud vajaduspõhist peretoetust saama, kui taotlemisele eelnenud kolme kuu keskmine netosissetulek on alla 644 euro kuus. See on netosissetulek, aga sellest summast ei arvestata eelnevalt maha kommunaalkulusid – elektrit, üüri jms, nii nagu seda tehakse toimetulekutoetuse puhul. Maha arvestatakse ainult ära makstud elatis.
Lisaks on veel erandid, mis ei kuulu sissetuleku hulka ja mida saab samuti netosissetulekust maha arvutada. Perekonna sissetulekute hulka ei arvata:
- ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
- puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
- riigi tagatisel antud õppelaenu;
- tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
- õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust;
- riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra (s.t 19.18 euro) ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
- vajaduspõhist peretoetust.
Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole ülalpool erandina välja toodud. Näiteks saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksutagastus, muu sissetulek.
Mis saab, kui inimene arvestab valesti
Sotsiaalministeeriumi analüütik Kaili Didrichson selgitab, et vajaduspõhise peretoetuse saamiseks tuleb esitada avaldus kohalikule omavalitsusele ning avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad kõigi perekonnaliikmete avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust.
Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab vajaduspõhise peretoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. Omavalitsus on kohustatud toetuse avalduse menetlemise käigus tegema kindlaks olulised asjaolud (sh perekonna koosseis, sissetulekud) ning langetama nende põhjal otsuse toetuse määramise ja maksmise osas.
Oma pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri väljaarvutamiseks saab kasutada ka sotsiaalministeeriumi veebilelehel pere sissetulekupiiri kalkulaatorit.
Pere arvutused ja esitatud andmed kontrollitakse omavalitsustes üle ning sealt antakse teada, kas taotlus uue toetuse saamiseks on vastu võetud või mitte. Eitavat otsust saab ka vaidlustada. Kui pere on oma viimase kolme kuu sissetuleku välja arvestanud, tuleb avaldus esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, seejärel määratakse see toetus kolmeks kuuks.
Nii et arvutada võib nüüd kogu juunikuu jooksul, et juulist septembrini vajaduspõhist peretoetust saada. Kes esitab taotluse juulis, sellel on võimalik toetust saada augustist oktoobrini. Taotlusi võtavad omavalitsused vastu kogu aeg.
