Ära pane metsa põlema!
Algamas on suur suvi, mis meelitab kõiki rohkem vabasse loodusesse. Et matk ei lõpeks traagiliselt, on vaja teada järgmist. Tuleohtlikuks alaks loetakse metsa ja muu taimestikuga, nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala.
Tuleohtlik aeg metsa ja muu taimestikuga kaetud alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel.
Tuleohutusnõuded seavad füüsilistele ja juriidiliste isikutele, kohalikele omavalitsustele ning riigiasutustele kohustused, et tulekahju ära hoida.
Tuleohutuse tagamine
Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud:
• suitsetamine, välja arvatud selleks ettenähtud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused;
• lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
• raiejäätmete põletamine;
• kulu põletamine;
• rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine.
Keelatud on ka igasugune muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.
Tule tegemisel tuleb arvestada, et lõkkekoha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalidest ja -vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud. Lõkkekoht tuleb vajaduse korral ümber kaevata või tagada muul viisil tule leviku takistamine.
Tule tegemise juures peab olema tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid.
Eriti tähtis on täita nõuet, et tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud.
Metsas on keelatud tehnilise rikkega transpordivahendi kasutamine ning põlevate, hõõguvate või isesüttivate esemete või ainete transpordivahendist väljaloopimine. Ka sigareti mahaviskamisel peab veenduma, et see on kustunud ega tekita põlenguohtu.
Metsa kasutamisel tuleohtlikul ajal riigikaitseks ja puidu saamiseks ning puhke-, spordi- jm massiürituse korraldamiseks tuleb metsa kasutajal või ürituse korraldajal:
• teavitada kasutamises osalejaid tuleohutuse nõuetest ja tulekustutusvõtetest;
• tagada tuleohutusnõuete täitmine;
• määrata tuleohutuse eest vastutav isik.
Raietöödel on keelatud paigutada raiejäätmeid metsateedele või mineraliseeritud tuletõkestusribadele lähemale kui 10 m. Keelatud on raiejäätmete paigutamine metsasihtidele.
Nõuded maa- ja metsaomanikele
Nõuded panevad maaomanikele ja maavaldajatele otsese kohustuse sel ajal, kui metsa minek on keelatud:
• tõkestada inimeste viibimist oma metsas;
• tähistada veevõtukohad ning hoida veevõtukohtadeni viivad teed sõidukorras;
• osutada abi päästetöid tegevatele isikutele ning teha nendega koostööd;
• rajada tuleohtliku ala vahetus läheduses asuva plahvatus- või tuleohtlike toimingutega objekti ja tuleohtliku ala vahele 2,5 m laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba ja seda hooldada;
• korraldada valvet tuleohutusnõuete täitmise üle.
Maaomanik või -valdaja on kohustatud tuleohtlikul alal tuleohu ennetamiseks:
• rajama nõmmemetsas kanarbiku ja sambliku kasvukohatüübis ning pohla kasvukohatüübi okaspuumetsas ja kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga, poolpõõsastikuga ning kuivanud rooga kaetud alal tule võimaliku leviku tõkestamiseks 2,5 m laiused mineraliseeritud tuletõkestusribad ja neid hooldama;
• rajama okaspuumetsa käesolevate tuleohutusnõuete kohaselt 10 m laiused tuletõkestusvööndid ja neid hooldama;
• tagama tuleohtliku ala koristamise raiejäätmetest ja muust risust, valmistama ette ja tähistama suitsetamise ja lõkke tegemise kohad ning transpordivahendi peatuskohad;
• tegema tulekahju vältimiseks selgitustööd ja panema välja tuleohutusmärgid;
• kaevama turbapinnasega alal kraavi, mille sügavus ulatub mineraalhorisondini või allapoole pinnavee taset;
• kooskõlastama tulekaitseriba rajamise kohaliku keskkonnateenistusega;
• tagama metsasihtidel transpordivahendite liikumise võimalused.
Mets jagatakse vöönditega osadeks
Okaspuumetsa tulekindluse tõstmiseks jagatakse mets tuletõkestusvöönditega osadeks, mille keskel peab asetsema tõke, milleks võib olla tee, kraav, jõgi jms või nende puudumisel selleks rajatud 2,5 m laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba. Mõlemal pool tõket peab asetsema 5 m laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd.
Kui metsa kasvutingimuste tõttu pole lehtpuuenamusega vööndit võimalik teha, peab mõlemal pool tõket asetsema 5 m laiune risust, raiejäätmetest, okaspuu järelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel alates II vanuseklassist on 1,5-2 m kõrguseni ära lõigatud alumised oksad.
Samuti paneb kord kohustused raud- ja maanteede ning side-, elektri- ja gaasitrasside valdajatele hoida teemaa ja trassid risust puhtad. Teemaa ja trasside võsast puhastamisel ning elektriliinide okstest vabastamisel tuleb okasmetsi läbivatel aladel tuleohutusnõudeid arvestades raiejäätmed põletada. Vajadusel peavad teede, liinide ja trasside valdajad rajama teemaa ja metsa piirile 2,5 m laiuse mineraliseeritud tuletõkestusriba või põletama igal kevadel teemaa ulatuses teeäärse kulu tuleohutusnõuete kohaselt.
Seega, kõigil maaomanikel, kelle maid läbivad teistele isikutele kuuluvad teed, liinid ja trassid, on õigus nõuda nende omanikelt või valdajatelt meetmete rakendamist tuleohutuse tagamiseks.
Igaüks, kes avastab tulekahju, mida pole asutud kustutama, peab sellest kohe teatama päästeasutuse häirekeskusele. Kui tulekahju avastaja on võimeline selle ise kustutama, tuleb teatada tulekahjust päästeasutuse häirekeskusele pärast kustutamist.
Maido Pajo, maaõiguse jurist
