Ära pane oma eluaset põlema! Parem räägi täituriga!
Optimistliku ilmega pärnakast kohtutäitur Rannar Liitmaa - tema see rahulikult magav mees ongi - tunnistab, et juhib Eesti kohtutäiturite varade enampakkumise edetabelit. Täpselt poolega (36 korterit, maja, maatükki) kaotab talle Elin Vilippus, teistel on müügiks pakutavat vara vähem. Kokku on "enampakkumisi" praegu 17 leheküljel.
Näiliselt süütu nimega enampakkumiste taga on tegelikult inimeste traagika: enda võimete ülehindamine, usk igavesse majanduskasvu, kergemeelne lootus oma elustandard teiseks muuta.
Või ka lihtsalt usaldus lähedase inimese vastu, kes nüüd enam nii lähedane pole. Sest kohtutäitur ei koputa mitte tema, vaid teie uksele.
Hea elu pööras korraks selja
"Ma panen oma kodu põlema!" karjatab meeleheitel inimene, kelle eluase on müüki pandud. Niisuguseid karjeid on Liitmaa tõepoolest kuulnud. Ning võib veel kuulda, sest kohtutäiturite töö hulk paisub nagu õhupall enne lapse sünnipäevapidu.
"Võlgade osakaal, mis seotud kõikvõimalike laenu- ja muude lepingutega, on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kolm korda," tõdeb Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, kelle büroos askeldab piirkoormuse lähedal kuus inimest.
"Täiteasjade hulga kasv on olnud väga suur, eelmisel aastal umbes 30%," nendib Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun.
Kristel Maalmani sõnul on praegu just see aeg, kus paljud asjad korraga hapuks lähevad: paar aastat tagasi sõlmitud liisinguleping, eluaseme tagatisel võetud laen, siis väikelaen, lõpuks sms-laen.
"Paljude võlausaldajate kannatus on nüüd korraga katkenud, asjad kohtusse antud ning juba kohtuotsusedki edasi täiturile saadetud," räägib Maalman. "Lisaks veel hüpoteeklaenud, mis jõuavad täitmisele kohtust läbi käimata."
Lihtsamas keeles öeldes ei tule üha enam inimesi võetud laenudega toime ning peab oma vara müüki panema. Kes näiliselt vabatahtlikult, kes juba sunniviisil. Kes kontori, kes kodu, kes oma nn arendusprojekti.
"Ikka rohkem ja rohkem on tööpäevad täidetud vara arestimise ning enampakkumisele panekuga," räägib Liitmaa.
See tähendab muu hulgas koputamist inimeste ustele, et öelda neile valusat tõde ning kuulda vastuseks sedagi, kuidas meeleheitel inimene lubab oma kodu põlema panna.
"On olnud väga raskeid arestimisi ja on olnud selliseid, kus inimesed kehitavad õlgu - tehke mis tahate!" sõnab Laiõun.
Harilikult ei pane karjujad oma elamist põlema. Pigem elavad nad täituri või ka võimaliku ostja kuuldes oma emotsiooni välja. Enamik ka ei ähvarda tappa ega keera ust lukku. Pigem istuvad kohtutäituriga ühe laua taha, näiteks arestitud söögilaua taha, ja arutavad, mida teha.
Muinasjutt sai lihtsalt otsa
Ega palju teha olegi. Sest kõik see tuli nii ootamatult nagu äikesevihm heinalisele. Piisas, et skandinaavlasest tööandja eestlasele koha üles ütles, kui mehe senine elu varises kokku nagu kaardimaja.
Kõik, mis tundus juba oma, läks haamri alla. Nagu lauamängus "Tsirkus" - oled võidust vaid sammu kaugusel, kui kukud kolinal alla ja kõik algab jälle uuesti.
Tegelikult on allakukkumise kolin veel hullem kui esialgu aimatagi oskad. Nimelt on korterid ja majad läinud nii odavaks, et ei kata enam võlasummat. See tähendab, et müüd korteri, aga maksad peale veel selle eest, et seal kunagi elada võisid.
Eriti võib elamispinna hind kukkuda müügil läbi kohtutäituri, sest viimasel pole valikut - kui võlausaldaja nõuab, tuleb müüa. Kui selle hinnaga varast lahti ei saa, enampakkumine kukub läbi, lastakse nõudja algatusel hinda alla.
Kui ikka ostjaid pole (olgem ausad, ega pangad nii väga enam laenu pakugi, pigem on nad nüüd võlanõudjad), kukub hind veelgi.
Võimalikud ostjad aga ootavad ikka edasi: kui siiani kukkus, ehk kukub veelgi. Äkki homme saab odavamalt. Täitemenetluses on ju võimalik vara alla hinnata kuni 70% arestimise hinnast.
Kuhu taanduda?
Hoopis teistsugusele helgemale homsele loodavad aga need, kes oma kodust välja kolima peavad. Hea muidugi, kui on, kuhu kolida. Üldjuhul on - odavamasse üürikorterisse, vanematekoju, heade sõprade juurde.
"Midagi südantlõhestavat meie töös ei ole küll olnud, näiteks juhtumit, et mitme lapsega ema enampakkumisel nutaks," kinnitab Kristel Maalman.
"Kõik laheneb. Ikka kuidagi leitakse pind, kus elada." Väidet sobib ilmestama juhtum, kus võlgnik küsis tulevaselt korteriostjalt ette 1000 kr kolimisraha ning läks tagasi ema juurde, olles rõõmus, et asi veel niigi läks.
Asjade lahenemisse usub ka Rannar Liitmaa. Ja kui juhtubki kõige halvem, et kodust välja peab kolima lastega pere, on siin siiski üks õlekõrs - kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.
"Kui on selge, et pereisa uhkus ei luba sellest kõrrest haarata, helistan kas või ise sinna kuhu vaja," kinnitab Rannar Liitmaa.
Võimalust, et hea südamega kohtutäitur võlgnikule n-ö halastab, pole. "Täituri tegevus on seadusega rangelt reguleeritud," selgitab Kairi Laiõun.
"Kui kohus on teinud otsuse või kui pooled on lepinguga milleski kokku leppinud, siis ei saa enam täiturile rääkida, et ma ei ole raha saanud, või muud seesugust. Täitur neid asjaolusid arvestada ei tohi."
Võimalik mänguruum on Laiõuna hinnangul umbes viis protsenti.
"Ta saab võlgnikule vastu tulla sisuliselt ainult toimingute läbiviimisega viivitades, aga sel juhul riskib ametikohustuste süülise rikkumisega ehk tegevusetuse eest karistada saamisega."
Mitte nagu välismaa filmis
Üldse väidavad kohtutäiturid, et neist on ajakirjanduses maalitud pisut vildakas pilt. Et tegu pole kindlasti välismaa filmidest tuntud tegelastega, kes võlgnikke karmikäeliselt tänavale tõstavad.
Pigem kirjeldavad kohtutäiturid oma tööd rutiinse, lausa igavana. Samm-sammult käib täituri töö nii: ta toimetab võlgnikule täitmisteate ning teeb ettepaneku täita nõue vabatahtlikult - sel juhul saab seadusest tulenevat täituri tasu maksta pooles ulatuses.
Kui võlgnik ära ei maksa, peab täitur hakkama tegema täitetoiminguid, arestima kõigepealt kas pangakontod või sissetuleku. Võib aga ka teisiti: kuigi seaduse järgi pole nn tasumiskokkuleppeid või maksegraafikuid üldse olemaski, ei hakka täitur tavaliselt vara arestima, kui sissenõudja on nõus pakkumisega tasuda võlg igakuiselt osade kaupa.
Mis aga väljatõstmisse puutub, siis seda juhtub tõepoolest harva. Paljudel juhtudel on inimene juba enne vara müümist ära kolinud, teinekord aga lubab uus omanik endisel üürnikul paigalegi jääda.
Raha tuleb äkki
Mõnel puhul jõuab kohtutäitur vara enampakkumisega juba päris-päris lõpulegi, kui äkki ilmub võlgnik rahaga.
"Vast isegi viiendik võib olla juhtumeid, kus võlgnik, kes on aasta või kaks venitanud, leiab just enne enampakkumist raha, et kõik võlad tasuda ja enampakkumine ära hoida," räägib Kristel Maalman. "Justkui enne, kui vara müügis on, ei usuta, et on reaalne oht seda kaotada."
Rannar Liitmaa teab aga üht vägikaigast vedanud meest, kes päev enne enampakkumist oma mõnesajakroonise võla ära maksis.
Sarja "Uskumatu, kuid tõepärane" kuulub ka järgmine Ida-Virumaal juhtuv lugu: ühe suurema linna südame lähedal elas vanaisa majas pangavõlgnikust lapselaps oma perega. Kuigi lapselaps lubas võla kogu aeg kohe ära maksta, jõudis asi siiski nii kaugele, et vara tuli enampakkumisele panna.
Leidus ka ostja, heasüdamlik naine, kes lubas endistel omanikel esialgu majja jääda. Lõpuks jõudis asi aga ikka sinnamaale, et uus omanik pidi esitama kohtule taotluse vara vabastamiseks.
Järgnevalt selgus aga, et uus omanik polegi majast enam nii väga huvitatud ning on nõus vara endistele tagasi müüma. Viimastel pole aga taas midagi peale lubaduste - kui jätta kõrvale mahlakas sõim peaminister Andrus Ansipi ning nn korrumpeerunud kohtutäituri suunas. Siin ei jää kohtutäituril tõesti üle muud kui anda konkreetne aeg vara vabastamiseks, oodatud ja vastu tuldud on juba kaks aastat.
Haamri asemel võtmed
Tavateadvus seostab kohtutäiturit ning haamrit. Asjade "haamri all hoidja" Rannar Liitmaa ei hoia aga hoopiski mitte käes haamrit, vaid kimpu Pärnu korterite võtmetega.
Palun, siin on sobilik poissmehekorter aadressil Õhtu põik 2. Hind küll 599 000 krooni, aga see-eest vaade Vallikäärule ja tulevasele jahtide talvesadamale. Korter on ühetoaline, aga see-eest 40 ruutmeetrit suur, võid näiteks säärvandi keset tuba tõmmata ja selle taha magamistoa improviseerida.
Samas majas on haamri all veelgi uhkemaid kortereid. Läbi kahe korruse ja rõduga. Lähed hommikul rõdule, karge mereõhk uhkab sinust üle. Võtad köögikapist tassi ja... Paraku köögikappi polegi. On vaid augud seinas, mis näitavad, et siin on köögikapp olnud. Et siin on kellegi kodu olnud. Või vähemalt mõte oma kodust.
Nutetud siin siiski pole, sest kohtutäituri müüdav korter ei kuulu mitte lastega perele, vaid Lõuna Kinnisvaraarenduse OÜ-le. Just nn arendajad ongi need, kes praegu võlgadega püsti hädas. Hea, kui sul on juba midagi lõpuni arendatud. Halvem on siis, kui...
Otsekui punalipp katusel
"Vara müümiseni jõuan ma umbes protsendi jaoga asjadest," räägib Kairi Laiõun. "Tegelikult oleks vajadus müükide järele tunduvalt suurem."
Vajadus on suur, aga kes ostab näiteks pooleli jäänud paarismaja Pärnu lähedal, mõni kilomeeter Rakvere suunas? Kes laob seinteks vihma käes seisvad Aeroci oranžid plokipakid ning kisub ehitusprahi hunnikust puitunud umbrohuväädid?
Palju on võlapindade hulgas ka selliseid eluasemeid, mida hoiti ELi astumisega seoses suure raha saamise eesmärgil enda nimel, kuigi elamiseks reaalselt neid vaja ei olnud. Ei hoolitud ka sellest, et võlad samal ajal kasvasid. "Vene inimestel seostus omal ajal piiri ääres korteri omamine kohe-kohe sülle kukkuvate miljonitega," väidab Maalman.
Mida toob aga tulevik? "Ennustan tööpinge hoogsat kasvu veel aasta jooksul ja siis rahunemist," räägib Liitmaa.
Kui aga püüda mineviku põhjal tulevikku ennustada, siis aastatel 1999-2001 jäid koduta paljud, sest nende korterid müüdi kommunaalteenuste võlgade katteks...
Ära keeldu koostööst!
- Et võlg täituri kätte ei jõuaks, püüa sellega ise hakkama saada. Nii on ka odavam - muidu lisanduvad võlale ja viivistele veel kohtukulud ning täituritasu.
- Kui võlg on tekkinud, püüa see ajatada ja graafikust kinni pidada.
- Kui asi siiski täiturini jõuab, ole koostöövalmis. Liigsed emotsioonid takistavad täitemenetluse edukat lahenemist.
- Loe alati kõik asjasse puutuvad paberid otsast lõpuni läbi. Kõige halvem, mis võlgnik teha saab, on mõelda, et mul raha ei ole ja talle saadetud paberid tähelepanuta jätta. Kui aru ei saa, võib alati üle küsida: meili või telefoni teel või kohale tulla.
- Vara realiseerimine on võlgnikul endal nii täitemenetluses kui ka menetluse väliselt tunduvalt soodsam.
- Isegi siis, kui täitur on vara enampakkumisele pannud, on mõistlik mitte käega lüüa või venitamiseks kaebusi kirjutada, vaid püüda ka ise leida varale ostja - mida rohkem tahtjaid enampakkumisel, seda kõrgemaks hind kujuneb.
- Ära tee takistusi oma varaga tutvumiseks. Nii on tõenäolisem, et vara saab müüdud parima võimaliku hinnaga.
- Anna täiturile endast tõest infot. Vastasel korral ei saa ta sissetulekute arestimisel arvestada ülalpeetavatega. Aga iga ülalpeetava kohta on võlgnikule ette nähtud puutumatu sissetulek 1/3 miinimumpalgast, võlgnikule endale 1 miinimum.
Allikas: Rannar Liitmaa, Kristel Maalman, Kairi Laiõun