"Vanuselt jäävad remmelgad alla paljudele puuliikidele: harva küündib nende iga üle 150 aasta. Eesti võimsaimad remmelgad pole enamasti mitte looduslikult tärganud, vaid inimene on nad kasvama pannud," kirjutas Hendrik Relve 2006. aastal ajakirjas Eesti Loodus.

Et remmelgad vananevad kiiresti, siis on ka andmestik Eesti suurimate kohta muutlikum kui teiste võimsate põlispuude, näiteks tammede või pärnade puhul.