Argo Ideoni kommentaar: Valimiskogu läbikukkumine lõi pretsedendi

Iga kord on Eestis presidendivalimiste ajal tõusetunud küsimus, kas meie presidendivalimiste kord on ikkagi mõistlik, või tuleks seda ümber teha. Räägitud on kandidaatide liiga hilisest esitamisest, mis ei võimalda ametliku kampaaniaperioodi jooksul kandidaatidel end piisavalt esitleda. Kuid seekord osutus niisugune väide pigem pseudoprobleemiks - debatte, intervjuusid jne tuli kokku nii palju, et neist juba väsiti.

Teine küsimus, kas presidendi äravalimine on ehk liiga raskeks tehtud, seni tõsisemalt ei kerkinud. Kuni tänavuseni, kus juba Riigikogu voorudes oli näha, et kokkuleppimine tuleb äärmiselt raske.

Tõenäoliselt on tänane ebaõnnestumine piisav ajend, et järgmisel korral, 2021. aastal valime presidendi nii, et valimiskogus enam pole nõuet, mis ei lase tulemuseni jõuda. Teises valimiskogu voorus võiks piisata tulemuseni jõudmiseks lihthäälteenamusest. Kes teisest rohkem hääli saab, on president.

Kuigi lõpuks edukat kandidaati ei olnud, siis on põhjust tunnustada kõiki viit osalejat siiski üpris sisuka ning vähese poriloopimisega kampaania eest. Neli kandidaati olid esimeses voorus suhteliselt sarnasel pulgal ning Allar Jõks ja Siim Kallas pälvisid ka teises voorus päris sarnase toetuse. Kahjuks oli neid, kellele kumbki kandidaat ei sobinud, liiga palju. Neile ei maksa ka teha liiga tugevaid etteheiteid, sest demokraatias on see võimalus olemas - kui kumbki kahest ikka ei sobi, pole sundust neid pooldada.

Pall on Riigikogu erakondade käes. Kokkuleppimise tee on raske aga muud võimalust ka ei näi. Ootame uusi kandidaate.