Arnold Rüütli pöörased ideed ja kavalad nõksud

 (70)

Arnold Rüütel
Arnold RüütelTiit Blaat

Väärikas ja vaoshoitud Arnold Rüütlis on peidus nutikad krutskid, mis okupatsiooniajal majandit juhtides aitasid maaelu käima tõmmata. Hiljem EPAs juurutas ta aga ideid, mis olid omajagu ajast eest.

Maja eeskojas seisab sinivalgetriibulise päevasärgi ja laitmatult istuva ülikonnaga Rüütel, kuuerevääril kontrastne sinilillemärk. See jääb varju vaid naeratusele, millega ta külalisi kostitab. Rüütel tõstab laualt kohvikannu ja valab tassid täis. Iga tassi kohal raputab ta kannu kaks-kolm korda, et viimane kohvitilk kukuks tassi, mitte tassi kõrval lauale. Rüütli korraarmastusest räägitakse legende. Rüütli kuvand on vaoshoitud ja avalikkusele pole välja paistnud, et ta aastakümneid tagasi oli oma ideedega kõvasti ajast ees. Isegi nii palju ees, et osa ideid polnud Nõukogude Liidus võimalik teostada. Vaeva selle kallal aga nähti. Tookordseid takistusi mäletab hästi Mihkel Miil (66). Miil oli 1985. aastal noor elektroonik ja programmeerija, kui teda Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse tööle kutsuti. Teda oli vaja selleks, et aidata välja mõelda ja ehitada arvuti abil töötav lüpsirobot. Selliseid oli tollal vaid mõnes kapitalistlikus riigis.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0.59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>

Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare