Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi



Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi
Foto: Priit Grepp

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Nurgakivi meenutab mõõtmetelt ja kujult arhiivikarpi, sümboliseerides keskuse peamist ülesannet – isikuarhiivina säilitada ja mõtestada Arvo Pärdi loomingulist pärandit.

Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo pani keskuse poolt nurgakivisse mälupulga „Tabula rasa“ esiettekande salvestusega, mis toimus 30. septembril 1977 Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas. Ajaloolisel ettekandel musitseerisid Tatjana Grindenko, Gidon Kremer, Alfred Schnittke ja Estonia teatri kammerorkester dirigent Eri Klasi juhatusel. Kivilo lisas nurgakivisse ka pronksist kellukese, keskuse töötajate nimekirja ning kultuurilehe Sirp värskeima, 16. juuni numbri, milles ilmus artikkel Arvo Pärdi Keskuse igapäevatööst ja ettevalmistustest uue hoone avamiseks. Arvo Pärt pani nurgakivikarpi oma käega kirjutatud tsitaadi piiblist ja väikese ikooni.

Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas võttis enda poolt kaasa karbi vaikust ja rahu – „vaikust, mis on niivõrd oluline muusika loomiseks ja kuulamiseks, heliloomingu tähenduse ning elu üle mõtisklemiseks,“ sõnas peaminister.

Seotud lood:

Kultuuriminister Indrek Saar kinkis tulevikule säilitamiseks Eesti lipu värvides lindiga väikese riigivapi märgi ning XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ peremärgi. Keila vallavanem Jaan Alver andis valla poolt üle Arvo Pärdi Keila valla aukodanikuks nimetamise otsuse, samuti Arvo Pärdi Keskuse uue hoone detailplaneeringu ja ehitusloa. Arhitektide poolt andis Enrique Sobejano nurgakivisse panemiseks hoone väikese maketi ning AS Ehitustrusti juhatuse liige Kaido Somelar lisas infotahvli ehitajate, arhitektide ja projekteerijate kohta.

Nurgakivi pani paika Arvo Pärt. Tseremoonia alguses improviseeris Vambola Krigul löökpillidel, kasutades inspiratsiooniks ka Arvo Pärdi teoseid. Keskust õnnistas preester Toomas Hirvoja, laulis Nõmme Ristija Johannese koguduse koor.

„Looming vajab sündimiseks aega, süvenemist ja julgust – püüamegi valmivas keskuses luua avatud keskkonda, mis selle võimalikuks teeb. Tänase nurgakivi panekuga oleme astunud suure sammu selle unistuse täitumise poole,“ ütles Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo nurgakivi asetamisel.

Hoone arhitektid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhitektuuribüroost NietoSobejano Arquitectos, S.L.P, kelle võistlustöö „Tabula“ tunnistati 2014. aastal rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjaks. Ehitusprojekt valmis koostöös Eesti arhitektuuribürooga Luhse & Tuhal. Uue keskusehoone pindala on 2348 m2 ning sinna tuleb arhiiv, raamatukogu, 140-kohaline kammersaal, näituseala, videoruum, õppeklassid ja töötajate ruumid.

Hoone üks arhitekte Enrique Sobejano lausus: „Arvo Pärdi muusika keskmes on vaikus, ilu ja geomeetria: kolm mõistet, mis on niisamuti olemuslikud arhitektuuris. Teha koostööd suure kunstnikuga nagu Arvo Pärt, tema perekonna ja meeskonnaga, on meie karjääri üks ilusamaid kogemusi. See paneb meid ikka ja jälle mõtlema selle üle, kui sügavad ja ettearvamatud on eri kunstiliikide vahelised suhted.“

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone valmib 2018. aasta maikuus, millele järgneb hoone sisustamine, ekspositsiooni rajamine ning arhiivi ja tööruumide sisseseadmine. Arvo Pärdi Keskus on plaanis külastajatele avada 2018. aasta sügisel. Arvo Pärdi Keskuse uue hoone ehitust rahastab Eesti riik. Maja avamisega tähistatakse ühtlasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare