Arvo Sirendi: Rüütel on maa-aate hoidja

 (39)

Arvo Sirendi
Endine maapoliitik Arvo SirendiFOTO: RAIGO PAJULA

Omaaegne Maaliidu esimees Arvo Sirendi ütles lühiusutluses, et enam ei nimeta keegi end maapoliitikuks, kuna vanematel maaelanikel on ükskõik, keda valida.

Mis on Arnold Rüütli koht Eesti ajaloos?

Ta on üks nendest, kelle koht ajaloos on suurem kui enamikul teistel. Ta on mõjutanud mitmeid protsesse ja temale vastast on peaaegu raske leida. Ainult poliitilistel eesmärkidel võib tema teeneid väikeseks pidada.

Kas tänases Eesti avalikus pildis on tal õige koht?

Arvan, et enam-vähem. Nüüd ollakse jõudnud sellele tasandile, et teda austatakse kui meest, kes on minevikus palju teinud. Igasugune süüdistus tema aadressil pigem mõjub kahjustavalt sellele, kes teda milleski süüdistab. On hea, et just temal olid need vastutusrikkad kohad, sest me ei tea iialgi, et kui seal oleks olnud keegi teine neil otsustavatel hetkedel, kas valikud oleks langenud selles või teises suunas.


Arnold Rüütli juubelikonverentsile kogunenud inimestega seoses tuleb mõte, et omal ajal räägiti Eesti poliitikas sageli maapoliitikast ja maapoliitikutest. Ka Arnold Rüütel Maarahva Erakonna ja seejärel mõnda aega Rahvaliidu esimehena oli maapoliitik. Teie Maaliidu esimehe ja lühidalt Rahvaliidu esimehena olite samuti. Praegusel ajal ei räägi maapoliitikutest enam keegi. On see nähtus nüüd ajalukku kadunud?

Seotud lood:


Eks ta peabki kaduma, kui niivõrd vähe on maarahvast järele jäänud. Vanemad inimesed ei pööra enam erilist tähelepanu sellele, keda valida. Nende olukord jääb ikkagi probleemseks, kuid tuleks võimaldada elada ka viimased eluaastad nii, nagu nad tahaksid. See võimalus mingil moel on tagatud, aga mitte just niisugune, nagu on nende inimeste teened. Suurel määral jääme neile ikkagi tänu võlgu.

Nii et see on teie hinnagul põlvkonna küsimus?

Jah, ning on ka selge, et suurem osa maaelanikkonnast on paremas olukorras kui kunagi varem on olnud. Mäletan ka neid aegu, kus Riigikogu tegi katset jätta maainimesed ilma pensionita, sest keegi leidis, et nad ju võivad aiamaad harida ja neil pole pensioni tarvis. Aga see on kauge minevik ja ilmselt on need, kes selle ettepaneku tegid, selle ise juba ära unustanud.

1990ndail oli hulk maaerakondi Riigikogus, nad defineerisidki end maaparteidena, maainimeste huvide esindajana. Täna sellist segmenti Eesti poliitikas justkui polegi?

Loe veel

Maa-asja aetakse regionaalpoliitika kaudu, aga päris põllumajanduse asja ei aja enam keegi. Eks mõned asjad on ka lihtsamaks läinud. Kõik masinad, mida osta jõuad, on kvaliteetsed. Kõik väetised, taimekaitsevahendid, jõusöödad, söödalisandid – kõik on täiesti kvaliteetsed. Ainuke asi, et raha peab parasjagu olema. Siis võib neid kasutada ja nad tasuvad end reeglina ära.

Teie tänane ettekanne räägib põllumajandusest. Mis koht on Arnold Rüütlil Eesti põllumajanduse arenguloos?

Mina nimetan teda maa-aate hoidjaks. Oleks saanud ka mõnevõrra teisiti öelda, aga neid sõnu on vähe, kus on neli täishäälikut järjest, nagu kuu-uurija ja jäääär. Mulle meeldis selline sidekriipsuga sõna, "maa-aate hoidja".

Ta on juba lapsest saati sellesse suunda käima lükatud ja ta on ise seda hoidnud.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat köögiviljakasvatajale hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare