Kuigi mõlemas jões käib kudemas enam-vähem sama väike lõhide populatsioon, on Keila jõgi laiem ja sügavam, sellepärast on neil seal paljunemiseks paremad tingimused. Sealt püütud lõhed osutasid mõõtmisel ka suuremateks ja raskemateks, ning ka mari kaalus rohkem, kui nende Vasalemma jõe liigikaaslastel, kirjutab ERR.

Ent mõlema jõe lõhede kasve ja vereproove hinnates täheldasid teadlased, et lühematel kaladel oli üks immuunsüsteemi tõhususe näitaja – fagotsüütide oksüdatiivse purske võime – tugevam kui pikematel.