Aurupaadi saaga: ära lase faktidel head lugu rikkuda
Kui artikli autor(id) oleks vaevunud OÜ Loorberi tegevjuhilt Priit Verlinilt fakte küsima ja teinud selgeks äriühingute toimimise ning äriseadustiku, siis poleks saanud seesugust kirjatükki kirjutada. Aga see on vana, kuid eesti ajakirjanduse lapseikka jääv halb tõde, mis rikub ajakirjanike mainet: ära lase faktidel head lugu rikkuda.
Läänlane küsis Lääne Elu vihjete kohta OÜ Loorberi tegevjuhilt Priit Verlinilt kommentaari ja andmeid firma varasema tegevuse kohta. Need oleks võinud sisalduda Lääne Elu artiklis, kuid selle asemel ilmus seal lühike väljavõte Priit Verlini eilsest kirjast, mille ta kirjutas varasema Lääne Elu artikli peale ja oli uues kontekstis asjakohatu.
Lääne Elu kirjutab: „Haapsalu aurupaadi hankes oli kirjas tingimus, et pakkujal peab olema ajalooliste esemete ja nende koopiate müügitulu viimase kolme aasta jooksul 100 000 eurot. Sellist tegevusvaldkonda äriregistris ei esine. Konkursile ainsana pakkumuse teinud OÜ Loorberi majandusaasta aruannetes pole samuti sõnagi ajalooliste esemete müügist saadud tulu kohta.
/---/ Majandusaasta aruandest selgub aga, et Loorber OÜ saab müügitulu „muu mööbli tootmisest” ja „kunstialasest loometegevusest” ehk reklaamitöödest. Kumb neist on ajalooliste esemete ja nende koopiate müük, jääb esialgu teadmatuks, sest materjalid on paberkandjal linnavalitsuses ja kõik hankega seotud inimesed on puhkusel.“
Seadus ei nõuagi tegevusvaldkonnana täpse tegevuse märkimist. Etteheide, et Loorber pole äriregistris täpselt kirja pannud, et tegeleb ajalooliste esemete ja nende koopiate müügiga on arusaamatu ja jätab mulje, nagu oleks Haapsalu linnavalitsus eksinud hanke võitjat valides.
Kui Lääne Elu oleks küsinud Priit Verlinilt, mida on firma müünud ja millest tulu on tulnud, oleks ta saanud allpool oleva vastuse, mis on firma poolt dokumentide ja arvetega tõestatud ja näitab, et ettevõte on hanketingimustele vastavalt müünud ja taastanud nii ajaloolisi esemeid kui ka nende koopiaid.
Majandustegevuse aruandes peab äriühing täpsemalt lahti kirjutama, millest on tulu saadud, aga Loorberi müügiartikleid võib nimetada nii ja naa. Kas keskaegse piinapingi ja piinakambririistade koopiad (vt alt nimistut - I.S.) on "muu mööbel" või "ajalooline ese ja selle koopia" on hinnanguline. Priit Verlini sõnul võib ta nimetusi täpsustada.
"Aruande koostab raamatupidaja ja ma olen ikka inimesi usaldanud. Äkki tõesti kvalifitseeris ta piinapingid ja suurtükid muuks mööbliks. Kui see on nii, siis tuleb see viga parandada," ütles Verlin.
Hiljem küsis Verlin üle ning teatas, et majandustegevuse aruandes oli tõesti nimetatud tegevust "muu mööbli tootmine" ja lubas uurida, kuidas seda muuta saab. "Samas ei lugenud hanke tingimustest mina sellist klauslit välja. Nõutud olid eelnevad teostatud lepingud ja need ma ka esitasin," lisas ta.
See, et linnavalitsuses keegi puhkusel on ja ajakirjanik ei saa dokumente näha, ei ole põhjus jätta muljet, et neid dokumente pole ja otsustajad on eksinud või firma ei vasta hanke nõuetele. Faktid loevad, aga neid saab kõige paremini teada siis, kui neid küsida otseallikast.
Priit Verlin: „Ma ei oska kommenteerida, mis rolli mängib see, millised tegevusalad on majandustegevuse registris märgitud. Vahel on hangetes selline klausel välja toodud, et antud tegevus peab olema kajastatud kui firma põhitegevus, aga see ei ole alati nii. Eesti Vabariigis võib iga firma tegeleda millega tahes, kui see tegevus kasumit toodab. Pigem on majandustegevusregister rohkem statistika ja ei kohusta firmat millekski.
Loorberi netokaäive ajalooliste esemete müügis viimasel kolmel aastal on 144 690 eurot. Mul on vahel endalgi piinlik, et firma nagu tegeleks kõigega, aga tegelikult tegelen ma ainult selliste projektidega, mis on huvitavad. (Oma diplomi olen ma saanud Tartu Kunstikoolist mööbli restaureerimise ja disaini erialalt.)
Mõned ajalooliste esemete loetelud (kajastuvad ettevõtte dokumentatsioonis):
Oleme taastanud Eestis üle 10 keskaegse suurtüki (töötavad).
Oleme müünud terve piinakambri täis piinariistade koopiaid.
Oleme müünud kuus keskaegset telki.
Oleme müünud üle saja eri mõõga.
Oleme müünud kolm raudrüüd ja terve hulga kiivreid.
Oleme müünud hulka eri sepiseid (ajalooliste esemete koopiad). Sekka töökorras musketid ja ammud ning vibud.
Oleme müünud hulga ajaloolisi kärusid ja vankreid.
Tegu on ajalooliste esemete koopiatega. Kõikide nende toimingute kohta on loomulikult olemas ka dokumendid.
Loorber OÜ on müünud ka paraja portsu väikeseid töötavaid aurumasinamudeleid.
Antud hange oli küll nii tehtud, et kõik, kes tegelevad vanade asjade või nende koopiate müügiga said hankes osaleda. Ma eeldan, et ennekõike oodati ikka laevadega tegelejaid, sest meil on Eestis piisavalt laevadega tegelevaid firmasid, kes on taastanud või ehitanud päris uue ajaloolise laeva ja ma usun, et nad oleksid kõik kvalifitseerunud.
Pigem on küsimus selles, et suurtele firmadele ei ole selline projekt tasuv ja päris väikestele ei hakka hammas peale. Meie oleme vahepealsed.
Kui räägitakse summast 90 000 eurot, siis mina ettevõtjana saan arvestada ikka ainult 75 000 euroga (ilma käibemaksuta). Oli ju teada, et Eestis ühtegi sellist laeva ei ole ja ostes eseme Euroopa Liidust ei müüda kaupa käibemaksuga. See tähendab seda et, mulle laekunud käibemaksu pean ma riigile kohe tagasi maksma.
Kui ma nüüd leian näiteks Rootsist laeva, mis maksab 75 000 eurot, siis ei saa ma sellist laeva osta.
Hankes ei ole kirjas mitte ainult laev, vaid ka laeva pukseerimise treiler ja pargas rataste veoks. Otsisime laeva, mille tehnikaosa oleks korras, sest kogu muu osa renoveeritakse 100%. Stjärn ja Kallis Mari saavad olema ikka kaks täiesti erinevat laeva.
Heas korras aurupaadid on hinnaga 120 000 ja ülespoole (max 12 reisijat). Jah, siis oleks tõesti natuke imelik, kui me oleksime ta Haapsalule toonud sellisena nagu me ta leidsime.
Linnapea Urmas Suklesega ei ole minul varasemalt mingit kokkupuudet olnud. Küll, aga olen ma teinud koostööd Haapsalu piiskopilinnusega ja mitme teise Eesti linnusega." (Tsitaadi lõpp)
Kuhu võib tendentslik teave välja viia, näitab Haapsalu volikogu esimehe Jaanus Karilaiu tänane kiri:
"Austatud revisjoni- ja eelarvekomisjoni esimees Heinar Tuulberg!
Seoses aurulaev „Kallis Mari“ (endine Stjärn) hankimisega Haapsalu linnale on avalikkuse jaoks jäänud vastuseta mitmeid küsimusi. Palun korraldada võimalikult kiiresti ja põhjalikult antud juhtumi uurimine. Hangete korraldamine ja seosed poliitikaga mitte ainult ei pea olema ausatel alustel, vaid ka näima seda.
Kutsuge esimesel võimalusel kokku komisjoni koosolek, tutvuge antud riigihanke juhtimise protsessiga ja korraldage linnapea ärakuulamine antud juhtumis. Lähteülesanne on hankida konkreetsed vastused kõikidele küsimustele. Volikogu liikmeid ja avalikkust informeerida kogutud andmetest ja hinnangutest 14 päeva jooksul."
Allikas: portaal Läänlane
