Enamasti on autorataste all oma elu kaotanud loomadest alles vaid tume laik, kuid mõnel pool on näha ka laiaks lömastatud kärnkonnade maised jäänused.

Asja muudab skandaalseks see, et nimetatud teelõigul reguleerib liiklust kaks liiklusmärki.

Esimene piirab liikumiskiirust 30 km/ tunnis, teine osutab et teel on konnad.

Sellest hoolimata loendas Maaleht 700 meetri pikkusel teelõigul 595 kärnkonna jäänused.

Seejuures ükski auto ega mootorrattas, mis loendamise ajal mööda sõitsid, nõutud kiirust ei järginud. Enamasti ületasid autod lubatud sõidukiirust 30-60 kilomeetriga.

Igal kevadel rändavad harilikud kärnkonnad talvituspaikadest kindlatesse kudeveekogudesse. Kärnkonnad liiguvad nii üksi kui paariti. Suuremat kasvu emakärnkonn on all ja väiksemat kasvu isakärnkonn tema seljas. Seesugused pulmaliste paarid liiguvad väga aeglaselt kudeveekogu poole . Erinevalt muust asjast on pulmatrallis kärnkonnade paarid väga abitud ja hoolimatul autojuhil on kerge massimõrvariks saada.

Iga lömastatud emakärnkonnaga võtsid hoolimatud autojuhid elu ka keskmiselt viielt tuhandelt tulevastelt kärnkonnalt. 

Jõudnuks kärnkonnapaarid üle saatusliku tee kudeveekogusse, oleks emakärnkonn hakanud umbes viie meetri pikkust kudunööri kaldavees kasvavate paju- või kõrkjavarte vahele põimima ja isakärnkonn oleks nad samal ajal viljastanud. Kesksuvel oleks veekogu kallas kihanud tillukestest kärnkonnalastest.

Harilik kärnkonn kuulub koos atlandi tuura, hallhülge, ahmi, lagritsa ja paljude teistega kolmanda kategooria kaitstava loomaliigina looduskaitse alla.

2007 aastal kehtima hakanud looduskaitseseaduse järgi võib kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluva looma tapmine minna tapjale maksma 500- 10 000 krooni, püsielupaiga hävitamine aga 2000- 150 000 krooni.