Brüssel loomakahju hüvitist vabaks ei lase
Hüvitise küsijatele teeb see elu keerulisemaks. Kuigi looduskaitseseadus ütleb, et näiteks suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse 100%, ei pruugi kahju kannatanud mesinik või põllumees tegelikult kogu summat kätte saada.
Hüvitist küsides peab ta hoopis kokku arvestama, kui palju ta on jooksval ja kahel eelmisel aastal kokku "vähese tähtsusega abi" sildiga toetusi saanud. Kui summa ületab kolme aasta piirmäära, võib hüvitisest suu puhtaks pühkida.
Juristi abita sotti ei saa
Asi on veel keerulisem - nimelt kehtib Euroopa Liidus kolme sorti vähese tähtsusega abi. Iga puhul on kolme aasta piirmäär erinev ja abisummasid kokku liites peab teadma, mis läheb arvesse ja mis mitte.
Inimestes, kes kunagi toetusi-hüvitisi pole küsinud, tekitab väljend "vähese tähtsusega abi" hämmingut ja imestust või tundub isegi naljakas. "Kas see on midagi, millest eriti tolku nagunii pole?" arutles üks filoloog.
Samas põllumehed ja metsaomanikud, kes on saanud nii kodumaiseid kui ELi toetusi, oskavad selle keerulise lause paika panna küll. Vähe sellest, nad on võimelised täpselt ette lugema, missugust vähese tähtsusega abi nad ise on viimastel aastatel saanud.
Kui aga asjaga mitte kursis olev inimene tahab endale imeliku abimääratluse selgeks teha, ei ole see juristideta võimalik. Või kas keegi tahaks pureda lauset Eesti konkurentsiseadusest: "Vähese tähtsusega abiks loetakse Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (ELT L 10, 13.01.2001, lk 30-32) artiklis 2 nimetatud abi"?
Põllumajandusministeeriumi põllumajanduse tulupoliitika büroo peaspetsialist Liisa Kähr ütles, et nad on Euroopa Komisjoniga ekstra arutanud, kas loomakahjude hüvitist võiks määratleda hoopis riigiabiks, kus selliseid kolme aasta piirmäärasid pole, aga on selgunud, et see pole võimalik. Nii et kuuldused, nagu võiks asi muutuda, ei vasta tõele.
See, et üldse määratleda on vaja, tuleneb Kähri sõnul konkurentsireeglitest. "Kuna neid hüvitisi makstakse ettevõtjatele, võib kaasneda konkurentsi moonutamine. Seetõttu tuleb järgida Euroopa Liidu konkurentsireegleid," selgitas Kähr.
Vähese tähtsusega abi määratlust kasutatakse tema sõnul olukordades, kus tavapäraseid riigiabi reegleid kohaldada ei saa. Loomakahjude hüvitist ei ole Euroopa Komisjoni õigusaktides riigiabina kirjas.
Kolme sorti vähetähtsat abi
Kokku on Euroopa Liidus välja antud kolm vähese tähtsusega abi määrust. Kõigi puhul on ette nähtud kolme majandusaasta piirmäärad ettevõtjatele ja kahe puhul on kolme kalendriaasta piirmäärad kehtestatud ka riigile.
Eraldi määrused on kalandusele, põllumajandustootjaile ja põllumajandustoodete töötlejaile-turustajaile (selle määruse all on ka muud valdkonnad, muu hulgas metsandus).
Kaitsealuste loomade ja lindude tekitatud kahju hüvitamisel kohaldatakse kahte esimest määrust (kalandus tuleb mängu seoses hüljeste ja kotkastega).
Kui ettevõtja tegutseb mitmel alal korraga ja saab ka mitut moodi vähese tähtsusega abi, tuleb Liisa Kähri sõnul alati arvestada, mis määruse alusel seda on antud. Eri määruste alusel antud toetusi-hüvitisi ülemmäära arvestades kokku ei liideta.
Ta tõi näiteks ettevõtja, kes tegeleb nii põllumajandustootmisega kui ka turismitalu pidamisega.
Põllumajandustoodete esmatootmiseks saab ettevõtja vähese tähtsusega abi toetust ühe, turismitalu pidamiseks aga teise (loetletutest viimane) määruse järgi ja summasid kokku ei liideta.
Samamoodi jäävad eri määruste alla põllumajandustootmise ja metsanduse vähese tähtsusega abi.
Kui loomakahjude hüvitise taotleja on aga saanud näiteks mullu põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi (sama määrus), tuleb see ülemmäära arvestades summale juurde liita.
Liisa Kähr ütles, et põllumajandustootjatele on seni tema teada vähese tähtsusega abi andnud PRIA poolloodusliku koosluse toetusena ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) oma meetmete raames.
MES andis 2005. aastal põllumajandustootjatele ja kalandussektorile vähese tähtsusega abina ka jaanuaritormi hüvitisi, kuid sellest on juba kolm aastat möödas, mistõttu neid hüvitisi enam arvesse võtta ei tule.
Kes saavad hüvitist?
- Keskkonnaministri 10. septembril allkirjastatud määruse alusel hüvitatakse kaitsealuste liikide - hallhülge, viigerhülge, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahjustused.
- Kuna määruse ilmumine venis pikalt, hüvitatakse ka tagasiulatuvalt varem (alates 1. aprillist 2007) suurkiskja, euroopa naaritsa või kotka tekitatud kahjud, mis on aktiga fikseeritud.
- Varem registreeritud kahjustuste eest hüvitise saamiseks tuleb avaldus riiklikule looduskaitsekeskusele esitada hiljemalt homme, 31. oktoobril 2008.
Kolm vähese tähtsusega abi määrust
Euroopa Liidus kehtib kolm vähese tähtsusega abi määrust. Kõigi puhul on ettevõtjatele määratud piirmäärad kolme majandusaasta kohta. Peale selle kehtivad piirmäärad riigile kolme kalendriaasta kohta:
● kalandussektoris kohaldatav määrus (EÜ) nr 875/2007 (piirmäär ettevõtjale 30 000 € ehk 469 398 kr, Eesti riigile 3 718 000 € ehk 57,18 mln kr);
- põllumajandustootjatele kohaldatav määrus (EÜ)nr 1535/2007 (piirmäär ettevõtjale 7500 € ehk 117 349 kr, Eesti riigile 3 502 500 € ehk 54,8 mln kr);
- põllumajandustoodete töötlejatele, turustajatele ning muudes sektorites, sh metsanduses kohaldatav määrus (EÜ) nr 1998/2006 (piirmäär ettevõtjale 200 000 € ehk 3 129 320 kr, riigile piirmäära ei ole).
Allikas: põllumajandusministeerium
