Digitaalne mõõteseade on teinud Pärnumaa kaluritest seaduserikkujad

Keskkonnainspektsioon ei luba Pärnumaa kaluritel enam paljude seniste võrkudega kala püüda, sest võrgusilmad on digitaalse seadme järgi väiksemad kui vanade mõõteriistadega.

Kalurid on võrkudesse investeerinud sadu tuhandeid eurosid ja ka PRIA-lt selleks toetust saanud. Nüüd ollakse väljapääsmatus olukorras, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Alles mõne aasta kutseline kalurina leiba teeninud Raio Piiroja, kes investeeris võrkudesse üle 200 000 euro, ütleb, et nüüd tuleb tõendada, et meetris on ikka endiselt sada sentimeetrit. Piiroja ja teisedki kalurid on vana mõõtmismetoodikat kasutades ostnud püügivahendid ja saanud selleks PRIA-lt toetust.

Neid võrke enam mere panna ei või ja nii jääb kevadpüük pooleli.

"„Aktuaalse kaamera“ uudislugu rääkis võrgusilmast üldiselt, aga probleem on eelkõige selektiivsete mõrdadega, mida kasutatakse Pärnu lahel Kotinina-Tahkunina joonest põhjapool ja millele kehtib erinev püügirežiim võrreldes muude piirkondadega, et kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest alal, kus nende esinemissagedus on kõrgeim, " selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin. "Suurem selektiivsus ehk suurem silmasuurus (mõrra pärast vähemalt 24 mm ja muudes osades 60 mm) võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest (juhtaed, kariaed) takistamatult läbi ujuda. Kohtume tuleva nädala esmaspäeval nii Liivi lahe kalanduskogu kui ka Keskkonnainspektsiooni ja Mereinstituudiga, et tekkinud olukorrale leida lahendus."

Täiendatud: lisatud keskkonnaministeeriumi kommentaar 24.05 kl.20.40.