Eakas turumüüja: ilma turuta ei elaks pensioniga ära

"Inimesed, eriti vanainimesed, ei ela turuta ära. Mis see 300 eurot on? Inimesed, kes turult ostavad, on kaubaga väga rahul. Turul müüdav kaup on puhtam kui poes. Neid taimi pole keemiaga toidetud," rääkis Pealinnale oma kaupa Balti jaama turul müüv Valentina, kes peab oma kaht invaliidist poega ülal pidama ning turult saadav sissetulek on temajaoks elulise tähtsusega.

Kui veel mõni aasta tagasi domineerisid turulettidel peamiselt välismaalt sissetoodud köögiviljad ja kohaliku kauba müüjaid oli vaid mõni üksik, on nüüd lõpuks siia jõudnud ka Eesti põllumeeste toodang. Samuti võib turult leida hulgaliselt pensionäre, kes pakuvad samal hommikul oma maalapilt korjatud aiavilju, värsket hapukurki, seeni ja muud hõrgutavat.

Konstantin, aiapidaja Laitsest, käib turul müümas üks-kaks korda nädalas. "Kaup on suvilast. Pisut see pere-eelarvet aitab, midagi tuleb ikka juurde. Maatükk on mul suur. Mul on kaks krunti, üks 1800, teine 800 ruutmeetrit. Töötasin varem Kirovi kolhoosis."

Valentina, aiapidaja Sondast, rääkis, et peab turul kaupa müüma, sest elu on väga raske ja pere seis on väga keeruline. "Mul on kodus kaks invaliidist poega, neid tuleb toetada. Käin metsas, pean loomi. Hooldan ise kogu aeda ja korjan kõike oma puhaste kätega. Kõik on puhas ja puhtast loodusest. Muidugi on meile turgu vaja. Inimesed, eriti vanainimesed, ei ela turuta ära. Mis see 300 eurot on? Inimesed, kes turult ostavad, on kaubaga väga rahul. Turul müüdav kaup on puhtam kui poes. Neid taimi pole keemiaga toidetud."

Kuigi Balti jaama turu olustik võib mõne pepsima jaoks kutsuda esile vuih-kiljatuse, käib siin sisseoste tegemas hulgaliselt andunud fänne, alustades kontoriametnikest lõpetades riigikogu liikmetega. Aastaid on turul sisseoste tegemas käinud ka palju soomlasi. Viimase paari aasta jooksul on neile lisandunud turiste maailma igast nurgast.