Edgarit rünnatakse! Ma kordan: Edgarit rünnatakse!
VEMBLAVÄRSS
Riik lüpsab inimest ja inimene riiki —
nii jääbki lüps neil sõbralikult viiki.
ANDRES ÜLVISTE
Eesti keel diskrimineerib
Eestlased peavad end sallivaks ja tolerantseks, kuid uuringud näitavad, et isegi olmetasandil toimub pidev diskrimineerimine. Juba eesti keel ise, mida häbenematult “emakeeleks” nimetatakse, tõstatab küsimuse, kas säärase isapõlgliku keelega üldse tasub uude aastakümnesse minna?
Jõhkrad ning sallimatud on juba eesti keele sõnad. Nii näiteks sildistatakse igapäevases keelekasutuses neegreid, keda üleolevalt “mustanahaliseks” tembeldatakse.
Kuid kust me teame, et ühe või teise isiku nahk on must? Teaduslikult on tõestatud, et iga inimese nahal, sõltumata rassist, elab rohkem kui 200 liiki baktereid ning ühel ruutsentimeetril võib neid olla sadu tuhandeid!
Kuidas on arenenud demokraatia tingimustes võimalik, et me nimetame koguni ühe pere lapsi erinevalt, öeldes ühe kohta “poeg” või “vend” ning teise kohta “tütar” või “õde”.
Kui kõik on seaduse ees võrdsed, tekib küsimus, mis tunnuste alusel lapsi eristatakse. Iga endast lugu pidav eestlane peaks selle pärast silmad peast häbenema.
Diskrimineerimine ei puuduta ainult eestlasi endid, juba on sallimatuse kombitsad tunginud ka kaitsetute loomade kallale.
Mis õigusega nimetatakse üht neljajalgset hellitavalt “kassiks”, teist aga sõimatakse üleolevalt “koeraks”, kolmanda kohta öeldakse põlglikult “hamster” või koguni “merisiga”.
Miks nii väliselt kui ka sisuliselt peaaegu ühesuguseid loomi erinevalt koheldakse, nimetades ühtesid “lehmadeks”, teisi aga “pullideks”?
Paljud sallimatud ning diskrimineerivad väljendid on pärit juba hallidest aegadest ning lausa nn rahvaluulest.
Siinkohal oleks paslik küsida, mis “rahvas” see õigupoolest on, kes vastandab siga ja kägu või sääske ja elevanti. Kas porgandi kohta käiv mõistatus “mees maa all, habe maa peal” ei võiks olla veidikenegi sallivam naiste suhtes, keda on Eesti elanikkonnast rohkem kui 50%?
Kas vanarahval polnud tõesti tarkust hoiduda säärasest rasside üle irvitavast oa-mõistatusest nagu “valge poiss, must nina”.
Ja meie veel õpetame seda keelt oma lastele! Kus on haridusministri silmad?
SERGEI KRAANA
koduloomade ning juurviljade võrdõiguslikkuse volinik
VILDE VAADE Nüüd on siis kallutatud Eesti meedia enda pihtide vahele võtnud vaese Edgari (ma kordan: vaese), et tema on nii palju laenu võtnud ega ole sellest teatanud sinna, kuhu vaja. No sa pühade püss! Jätke vanainimene rahule, ma ütlen.
Kas te arvate, et tal on kerge? Kogu palk läheb laenumakseks ära, elamiseks jääb veel vähem kui valijatel. Olgu öeldud, et tassida Vabaduse väljakule küttepuid ja kartuleid, võtab ka Eesti kõige rikkama vennikese võhmale.
Ja nagu Ansip on öelnud: ega ükski heategu jää karistuseta. Nii et käed eemale Edgarist!
See on siiski köömes selle kõrval, et tantsuhooaeg on alanud. Oh, issand, halasta. Ja Eesti talenti otsitakse ka veel. Õed Tihedad ütlesid, et kui kõik välismaa vanglates istuvad eestlased koju lahti lasta, on meil nii palju talente, et vähe ei ole. Küll sealt ka Rahvaliidu ja sotside etteotsa uue värvika kuju leiab.
Keset kõledat viinakuud ma Rahvaliiduni jõuda tahtsingi. Nagu Naabri-Kalju teadis rääkida, anti Villule kohtu korraldusega ta enese relv tagasi. Nüüd peaks eelduste järgi parteis asjad korda saama, Vähemalt lootust on.
Käisin Tartus. Jõudsin sinna hetkel, kui kõik sillad olid lukku pandud. Oli mingi suurõppus. Olin pahane. Koos minuga olid pahased ka kodanikud Põis, Viisk ja Õlekõrs, kes ei saanud üle Emajõest. Kapo allikate sõnul jääb järgmise suurõppusega Tartu paariks tunniks elektri ja veeta.
Teel koju trehvasin hinnatõusuga. Mul paluti edasi öelda, et praegune hinnatõus ongi kauaoodatud ühiskondlik lepe. Lõpuks ometi võime öelda: me oleme üksmeelselt ühiskondlikult tugev, me suudame omavahel kokku leppida. Kui aga näed kaupluses või vabas looduses, et piima- või leivahind langeb, siis tuleb midagi soovida. Ja see soov täitubki.
Nota bene! Kui ütled 14 korda järjest veatult Helir-Valdor Seeder, oled kaine ja saad põlluministeeriumi valvelauast auhinnaks bestselleri “Eesti kalapüügi eripära Juhan Aare moodi”.
Ja nüüd on aeg kohtunikel hindeid anda!
ANTON VILDE
teeneline tantsuteaduste kandidaat
KÜLILI KOLUMN
Jumalakartlik rahvas
Õnnistati kord üht rahvast kahe jumalaga. Tubli ja tegus rahvas oli, oma eluga rahul.
Sihid ja väärtused saadi jumalatelöt, kes olid rahvale isaks ja emaks. Neid saatis piiritu austus, pidustused ja ohverdused.
Ja nõnda olid nende jumalate nimed Projekt ja Kampaania. Esimene esindas ja kaitses kõiksuse mõistuspärast alget, teine seisis tundelise osa eest. Kummalgi jumalal oli oma preesterkond, keda hoolega valiti ja põhjalikult koolitati.
Projekti preestreid kutsuti projektijuhtideks. Nende tegevust tasustati heldelt ja nad olid üldise imetluse objektiks. Preestrikoolis õppisid nad maailma kirjeldama ja juhtima Projekti väärtuste kaudu. Praktikas järgisid nad Projekti kuldreegleid ja kulgemise etappe.
Iga Projektile pühendatud teenistus oli hästi läbikomponeeritud terviklik kunstiteos. Igal teenistusel oli täpne hoolega järgitav eelarve. Reeglina olid projektipreestrid tublid, ebaõnnestumisi tuli ette harva. Õnnestumise eest tänati jumalat, ebaõnnestumine võis projektijuhi põlu alla viia.
Kampaania preestreid nimetati kampaaniameistriteks. Sellele jumalale pühendati kõlavaid ja kirevaid üritusi, kus rahvas sai oma tundelist poolt välja elada.
Iga jumalateenimine sisaldas värvikaid suuremõõtmelisi plakateid, kõvahäälseid väljahõikeid ja lipukirju, mida sloganiteks kutsuti.
Üritused algasid vaikse visinaga, plahvatades suureks ja kõigile nähtavaks, haarates inimeste tunded ja viies nad õndsuse seisundisse. Kampaania riituste tarvis jagati inimesed sihtrühmadeks. Seda tehti maagilise toimingu — psühhograafilise segmenteerimise abil.
Jumalad ja nende teenrid üksteist ei seganud. Vahel toimetasid preestrid koguni käsikäes.
Sedasi oli selle rahva elu üks pidev jumalateenimine. Jumalad omakorda olid helded, aitasid rahval toime tulla nii seagripi kui masuga. Ja küllap aitavad ka eurost üle saada.
ARGI PÄEVA
VAATAKS TÕTT
KALJU SUUR: “Kunagi oli Vabaduse väljak Peetri plats. Kas ei oleks nüüd õige aeg nimetada see ümber Edgari platsiks?”
Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2007
TÕRRE PÕHJAST
TV on silmade närimiskumm.
FRANK LLOYD WRIGHT
- Kui lauses on kohutav jama, tuleb panna jahutav koma.
- Eesti unelm — ajalehepoisist pensionäriks!
ANDRES ÜLVISTE
- Kes krooni ei vaheta, see eurot ei saa.
- Soome tahab Läänemere ümber nimetada Nord Streami mereks.
JÜRI PAET
PEALT NÄHTUD
Tere, antud seade on umbes 2 tuhat krooni + kättemaks.
VÄLJAVÕTE MEILIST
ANEKDOOT
Töömees läheb tööajast juuksuri juurde.
Kui ta tagasi jõuab, pahandab ülemus: “Juuksuris ei käida tööajast!”
“Tööajal need juuksed ju kasvavad.”
Ülemus jääb algul sõnatuks, kuid ütleb siis: “Ega sul kõik juuksed siis ka tööajal kasvanud ole.”
“Ega ma neid kõiki maha ka ajanud.”
