Eesti 200 toetuseks | Skandaalsed valimisplakatid panid udmurdi naeratama ja viisid juudi kimbatusse

 (32)
Provotseeriv kampaania Narva maanteel
Provotseeriv kampaania Narva maanteelFoto: Andres Putting

Laialtlevinud hukkamõistu taustal on erakonna Eesti 200 plakatiaktsioonil ka mõistjaid ja heakskiitjaid, lausa hulgi, väidab Maalehe ajakirjanik Rein Sikk.

Teisipäeva õhtul lisasin oma Facebooki seinale järgmise hüüatuse: „Otsin üldise hala taustal neid, kellele Eesti 200 reklaam meeldis. Kirjuta kohe!” Peagi oli kirjutisi nii seinal kui postkastis üle neljakümne.

Eluline poster

Udmurt Nadii selgitas: „Meeldis. Sõidan trammiga Hobujaama peatuseni kaks korda nädalas. Siis kui lähen ühest koolist teise. Ühes õpetan ma vene keelt eestlastele, teises koolis eesti keelt venelastele. Tavaliselt on peatusel filmide või kauba reklaamid. See poster aga oli ootamatult minimalistlik, hästi konkreetne ja eluline. Nagu mõni õpilase ütlus tundides: “Õppigu nemad eesti keelt” või “Русский главнее”.

Udmurdi lauluansamblis saavad neljapäeviti kokku nii vene kui ka eesti rahvusest inimesed ja laulavad kõik udmurdi rahvalaule. Seda postrit nähes said mu peas kokku nii vene keelt õppivad eestlased kui eesti keelt õppivad venelased, lisaks udmurdi keeles laulvad eestimaalased.

Tuli meelde ukrainlasest laulja Ruslan, mõtlesin, et hmm, kus siis tema koht oleks. Ja nii ma, naeratus näol, trammi astusin.

Seotud lood:

Suudlusega plakatit nähes tuli mul suur soov paigaldada sinna kuhugi ka udmurdi keel. Siis meenus Kehra gümnaasiumis kuuldud lause “Kaks keelt, üks süda” ja taas ilmus naeratus suule.”

Juudi plakat

Samuel, kes pole kunagi oma juudi verd varjanud, pigem vastupidi: „ Oleksin rõõmus, kui eesti ja vene plakati kõrvale oleks kleebitud veel juudi plakat... Huvitav, mis keeles oleks automaatvastaja mind kõnetanud ja millisele poolele saatnud?”

Feliks: „Algusest peale oli selge, et need plakatid ei õhuta vaenu, sest kes teeks terve mõistuse juures vaenuliku reklaami. Probleemi püstitamisega täiesti päri: Eestis elab kaks kogukonda kõrvuti, kuid paraku mitte koos. On kenasid erandeid ja toredaid olukordi, nagu “segaabielud” või kui klassis on kuulda, kuidas lapsed teineteisele võõrkeelseid sõnu õpetavad. Kuid eranditeks need jäävadki. Venepärase (aga ka ukrainapärase) nimega eestlasel on teatud hirm. Võõras kodumaal. Nagu ka “päris-eestlastel” on hirm nende “teiste” ees.”

Äge ja õige

Ülle: „Meeldis see, et tõmbas tähelepanu... Üldiselt pean seda raha raiskamiseks, eriti kui haigete laste jaoks samal ajal kogutakse jõulusaadetega raha.”

Tiina: „Ütlen ausalt, et esmakordselt neid ringe meediast nähes ei saanud ma üldse aru, mida reklaamitakse. Kui algas üleüldine hala, siis mõtlesin, et see on Eesti 200 esimene nähtav samm. Mis ma sellest parteihakatisest arvan, ei oska ikkagi öelda veel. Ootan uusi poliitilisi aktsioone.”

Erik: „Julgen öelda, et see oli äge ja õige. Eestlased ja venelased on ise need piirid endi vahele tõmmanud ega taha neist loobuda. Aga kui keegi sellest räägib, siis on justkui häbi ja vastik. Minu meelest ei saanud enamus inimestest üldse arugi, milles asi on, kuid kukkusid kohe lahmima. Kõige enam on mul kahju sellest, et erakond hakkas kohe vabandama. Oleks pidanud endale kindlaks jääma.”

NO99 tase

Peep-Hans: „Turundusteona osav. NO99 tase!”

Lembitu: „Selle mõistjad on vähemuses. Mina sain mõttest väga hästi aru, kuid kardan, et jõulude ajal Tallinnas viibinud Vene turistidele jättis see küll imeliku mulje. Kas see oma loodetavat eesmärki täitis? Jälle olenevalt inimese intelligentsusest. Küllap paljudki baabad ja vähesed tõsimeelsed veteranid kiristasid hambaid. Aga noh, varsti lähevad nad nii kui nii oma kommunistlikku paradiisi ja elu läheb edasi.”

Valdur: „Kas siis reklaam peab meeldima? Reklaam peab tähelepanu tõmbama. Seda eesmärki täitis ta suurepäraselt. Üks tahvel ja kogu meedia kajab teist päeva. Seda annab agentuuridel järgi teha.”

Margus: „Kuue plakatiga teha ühe päeva jooksul ära see töö, mida ei suuda 60-600 klanitud portreepiltidega plakatit kogu valimiseelse aja jooksul.”

Huumorimeel ja eneseiroonia

Tauno: „Väga hea reklaam. Eesti 200 tõstatas teema, mis on oluline. Seniste poliitsauruste põlastav reaktsioon vaid kinnitab seda. Valusa koha peale on astutud. Nüüd tuleb mõelda, mis selle haige kohaga peale hakata. "Ärme probleemist räägi" ei ole õige vastus.”

Loe veel

Heiki: „Mulle isiklikult meeldib, aga samas annan aru, et Eesti ühiskond ei ole selleks valmis - ei ole kindel, kas kunagi saab olema. Huumorimeel ja eneseiroonia on siin võtmesõnad.”

Margus: „Oluliselt sisukam kui valimisreklaamid tavaliselt. Kardan, et nad võidavad sellega hääli juurde ja need, kes ütlevad, et nende poolt ei hääleta nüüd, ei oleks pigem seda niikuinii teinud.”

Urmo: "Johannesburgi apartheidimuuseumis on eraldi sissepääsud valgetele ja ülejäänutele. Muidugi mitte selle pärast, et muuseum tahaks inimesi lahus hoida, vaid et näidata või meelde tuletada, kuidas see kunagi oli. Mu meelest ei ole kuigi raske ka nende plakatite puhul mõista, et olukord "eestlased siia, venelased sinna" ei ole see, mida autorid promovad. Targem oleks vast vaidlus faktide (et kas olukord on selline ning kui on, siis kas ja miks see on oluline) ja lahendusteede üle. Mitte minna närvi olukorra, aga seda kirjeldava pildi peale on ju kaunikesti tobe."

Meenutuseks

Erakond Eesti 200 pani esmaspäeval Tallinna Hobujaama trammipeatusse üles eesti- ja venekeelsed plakatid kirjadega: "Siin ainult eestlased" ja "Siin ainult venelased". Teisipäeva hommikul selgitas erakonna juht Kristina Kallas pressikonverentsil, et tegemist oli Eesti 200 valimiseelse aktsiooniga, mis oli ajendatud soovist näidata eestlaste ja venelasete senini jätkuvat eraldatust.

Pressikonverentsi toimumise ajaks olid plakatid välja vahetatud uute vastu, kus oli kirjas nii eesti kui ka vene keeles: "Eestlased ja venelased. Käivad ühes koolis" ja "Eestlased ja venelased. Käivad ühel peol".

Aktsioon on eriti sotsiaalmeedias ära teeninud suure hukkamõistu. Kriitikud leiavad, et provotseeriva kampaaniaga on pingestatud rahvastevahelisi suhteid ning antud Eesti halvustajaile kont hambusse.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare