Jaak Eensalu suurendas oma istandikku Otepää lähistel Annemäe talus tänavu lausa 400 istiku võrra. Nüüd sirgub tal üle 1500 viinapuu.

“Esimesed 300 taime ostsin Juhani Puukoolist, tänavused Saksamaalt,” räägib ta. Põhjus: kohalikud istikud on tavaliselt kaheliitrises potis, kuid tööstus­istikuid müüakse paljasjuurselt, mistõttu on taim mitu eurot odavam.

Seadus andis hoogu

Tihti soetavad inimesed koduaeda aga vaid paar-kolm taime. Peale maitsvate marjade pakuvad need ka silmailu, kuna mitmel sordil värvuvad lehed erkpunaseks. Koduaias kasvatatud viinamarjade puhul pole ka muret, et neid on kemikaalidega pritsitud.

Maaülikooli aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp on juba aastaid kasvatanud Rõhu katsejaamas viinamarju. “Meil pole ükski taim talvega hukkunud,” kinnitab ta. “Koduaias tasub igaühel viinamarju kasvatada.”

Võrumaal enam kui 200 viinapuusorti katsetava ja paljundava Pruuli-Kaska talu perenaise Lija Kaska sõnul on ta viimasel ajal aina rohkem kuulnud head tagasisidet. “Just lõppenud Vastseliina laadal tulid paljud rääkima, et nende taimed on kobaraid täis,” märgib ta.

Esimene laar müügiks

Enamasti soovivad ostjad õue sobivaid sorte, mis annaksid lauamarju. “Ostetakse 10–15 taime kaupa ja küsitakse eri sorte,” räägib Kaska.

Juhani Puukoolis kasvatatakse mikropaljundusega suures koguses viinapuutaimi, millest osa müüakse Soome. Buumi üheks põhjuseks on Juhani hinnangul head sordid, mida saab põhjamaises kliimas õues kasvatada. “Seni oli vaid ‘Zilga’, nüüd on valik palju suurem,” tunnistab ta.

Tumedaviljalistest soovitab Juhani huvilistele sorte ‘Hasanski Sladki’ ja heledaviljalistest ‘Jubilei Novgoroda’. Neid võib istutada välja lõunapoolse seina äärde ja marjad sobivad ka värskelt söömiseks. Kõige magusamaid lauaviinamarju saab aga kasvuhoonesse mõeldud sortidelt.

“Inimesed ei usu võib-olla ikka veel, et viinamarjad kasvavad Eestis,” märgib Jaak Eensalu. “Aga Soomes on juba mitu aastat kohalik viinamarjavein müügil.”

Annemäe talus on tunnustatud veiniköök ja peremees lubab teha sel sügisel, uute seadusepügalate toel, esimese laari veini ka müügiks.

Maaülikoolis õppe- ja teadustöö käigus valmistatud vein on aga pälvinud ekspertidelt kõrgeid hinnanguid.

Kadri Karbi kinnitusel andis just alkoholiaktsiisiseaduse muudatus (jõustus 1. aprillil – toim) viinamarjakasvatusele hoogu juurde.

Varem võis küll kodus enda tarbeks veini kääritada, kuid selle müügiks valmistamise korral kehtisid suurtööstustele ja väiketaludele samasugused reeglid. Nende täitmine oleks läinud talunikule nii kalliks, et seda veini oleks võinud endale lubada vaid miljonäride edetabelis olijad.

Nüüd tehti aga asi väiketootjate jaoks lihtsamaks ja kehtestati ka maksusoodustus nagu lõuna- ja põhjanaabrite juures.

“Sel suvel hakatakse uusi istandikke rajama,” räägib Karp, kelle käest on paljud inimesed nõu küsinud.

Juba paarikümne taime viljadest saab veini teha. Lisaks pole veini valmistamiseks vajaliku inventariga nagu vanasti, et kui veinitoru ei õnnestunud vanaisalt päranduseks saada, jäigi joovastav jook käärima panemata.

Raamatul kolmas trükk

Suurt huvi viinamarjade kasvatamise vastu näitab seegi, et vähem kui kaks kuud tagasi müügile tulnud Jaan Kivistiku “Maalehe viinamarjaraamatu” esimene ja teine trükk on peaaegu läbi müüdud ja nüüd plaanitakse teha kolmas.

Ka viinamarjakasvatuse ja -veini valmistamise koolitusi toimub aina sagedamini. Viiendal juulil korraldab Veinimaailm Tartus konverentsi, mille käigus tutvutakse maaülikooli Rõhu katsejaama viinapuuistandikuga. Ka 11. ja 12. juulil Rõhul toimuvate viljeluspäevade raames tutvustatakse viinamarjade kasvatamist.