"Eelmine aasta läks lörri, aga tunamullu oli väga hea saak," võtab ta kokku paljude kasvatajate kogemuse.

Ka tänavune kuum suvi oli lõunamaa viljade jaoks soodne. Steinbruch istutas kõrvitsate ja kurkide vahelisele põllutükile üle 40 taime sortidest 'Crimstar' ja 'Sugar Baby'. 

Neist esimene  kasvatas suuremad viljad, mille kaal tuli seitsme kilo kanti. "Panin maha ja ise nad kasvasid," tunnistab naine.

Vanemana tahaks eksootilisemaid asju

Steinbruch ei ole neid taimi eriliselt poputanud, võrseid kärpinud ega õisi viljastanud. 

Enamik taimi on kaks, mõni ka kolm vilja külge kasvatanud. Kusjuures arbuusid said poolteist kuud varem valmis kui kõrvalpõllul veel paisuvad kõrvitsad.

"Oleks teadnud, et selline suvi tuleb, oleks paar tuhat taime maha pannud ja turgu läinud," naerab ta.  "See on ju palju lõbusam kui kurgikasvatus!"

Naabruses elav Leili Kolde pani mullu maha sada arbuusitaime, kuid vihmase ja jaheda suve tõttu ei saanudki saaki.

Tänavu piirdus ta neljakümne taimega, aga sai esimesed viljad juba juuli lõpus. 

"Valisin varajased sordid," toob naine välja.

Proovimise jaoks pani ta maha kokku kaheksa väljas kasvatamiseks sobiliku sordi
esindajaid. Mõned taimed torkas ta ka kasvuhoonesse, kuid nende viljad jäid õues kasvanutega võrreldes väiksemaks - ju oli kasvuhoones liiga palav.

Seemned soetas Kolde nii kauplustest kui ka Saare-Tõrvaaugu aiandi e-poest. Nende kodulehelt leidis ta ka näpunäited arbuuside ja melonite kasvatamiseks.

Tegelikult on Kolde arbuusikasvatust katsetanud juba kaheksa aastat. Esimene vili jäi küll vaid kaalika suuruseks, kuid aastatega on kogemusi lisandunud ja nüüd eelistab naine hoida põllul olevaid taimi katteloori all istutamisest kuni viljade koristamiseni.

Välja on kujunenud ka oma lemmikud - kollase sisuga ja väga maitsev 'New Hope' ning 'Crimson Sweet'.

Tänavused suurimad on olnud kuue kilo ringis. 

"Algul kaalusime, aga pärast ei viitsinud seda teha ja ainult sõime," tunnistab ta, lisades, et arbuus on tänuväärne taim. Omad nipid selle kasvatamisel küll on, näiteks võsude kärpimine, aga kui asi selge, läheb kasvatamine libedalt.

Lisaks kasvatas Kolde ka meloneid ja kasvuhoones sirguvad nii viinamarjad kui ka sidrunipuu. "Vanaduses tahaks igasugu eksootilisi asju proovida," naerab ta. 

Naine arvab poehindu vaadates, et Eestis ei tasu sellise hinnaga arbuusi müügiks küll kasvatada. Aga endale söömiseks küll, kuna tead, et saad looduslikult puhta ja keemiata kasvanud maiuse oma peenralt.

Harri Poom on Pärnumaal Saare-Tõrvaaugu aiandis kasvatanud arbuuse ja meloneid juba 18 aastat ning kirjutanud ka raamatu nende kasvatamise kohta. Pikkade aastate jooksul on ta katsetanud sadakonda sorti. 

"Julgen väita, et kümmekond sobivad Eestis kasvatamiseks," ütleb Poom. 

'Blacktail Mountain', hästi levinud 'Sugar Baby', 'Typhoon', 'New Hope' ja 'Anam' on sordid, mida ta soovitab. 

Kogemused Saare-Tõrvaaugul on näidanud, et avamaal kasvavad arbuusid paremini kui kasvuhoones.

Müügiks ei tasu Eestis siiski kasvatada

Siinsesse kliimasse sobivate sortide seemned on müügil ka Saare-Tõrvaaugu aiandi veebipoes. Pärast ülemöödunud aasta leitsakulist suve tekkis aiapidajatel suurem huvi. 

"Möödunud aastal tuli seemnetest lausa puudu," märgib Poom. Tänavuseks varuti neid rohkem.

Kuigi Poom turustab oma tooteid laatadel ja eelmisel nädalavahetusel Hellamaal toimunud laadal said arbuusid vaatamata 1.50sele kilohinnale kiiresti otsa, on ta seda meelt, et Eestis ei tasu neid müügiks kasvatada.

"Importkaup on poes nii soodne, et meil on ainuüksi omahind kõrgem," selgitab ta.

Küll aga võib koduaias saada soodsa suve korral head saaki. Ja viljad valmivad varem kui tavalistel kõrvitsatel - õitsemisest saagini läheb 25-30 päeva.

Kes tahab aga veelgi varem suu magusaks saada, neil tasub maha panna melonisordid. 'Diplomat' sai Saare-Tõrvaaugu aiandis tänavu valmis kõige esimesena, varased on ka 'Snow Leopard' ja kasvuhoonesse sobilikud 'Lilly' ja 'Halona'.