Praegu arutabki ministeeriumile alluv Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, millistele tehnilistele nõudmistele need õpikud vastama peaksid.

Sihtasutuse juhatuse liige ja Digihariduse Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla ütleb, et kõige olulisem on õpikute vastastikmõjulisus ja tehnoloogiline sõltumatus.

“Kõige suurem viga, mida
e-õpikute vallas praegu tehakse, on nende loomine ainult ühe firma seadmete jaoks,” leiab Koitla. “Pealegi on mõned tootjad kavalad – osta saab ainult nendega seotud asju. Ka eeldatakse, et uue mudeli ilmumisel peavad inimesed vana minema viskama ja uue vastu vahetama.”

Kõigile sobiv lahendus

Kuna riik ja kool ei saa lapsevanematele ette kirjutada, mis tüüpi süle- ja tahvelarvuteid ning nutitelefone nad ostma peavad, tuleb õpikute jaoks leida tehnoloogiline lahendus, mis sobiks nii Apple’i, Androidi, Microsofti, Linuxi kui ka kõigi teiste tarkvaradega, mis juhivad programmide täitmist.

Tavaliste e-raamatuformaatide puhul see praegu nõnda ongi juba, kuid e-õpik peab olema tavalisest raamatust palju interaktiivsem.