Üliõpilaste satelliit on erakordne oma teadusliku missiooni poolest: koostöös Soome ja Saksa partneritega katsetatakse ESTCube-1 pardal uudset, Soome meteoroloogiainstituudi teadlase Pekka Janhuneni leiutatud elektrilist päikesepurje. Katsetatav tehnoloogia võib tulevikus võimaldada nii kiireid planeetidevahelisi lende kui ka kosmoseprügi likvideerimist. Sellist suurejoonelist missiooni kandva ja kõrgtehnoloogiat täis kuupsatelliidi mõõdud on 10x10x10 cm ja kaal veidi üle kilogrammi. Satelliidi juhtimiskeskus tuleb Eesti sisulisse kosmosekeskusesse – Tartu Observatooriumi.

Rahvusvaheline haridusprojekt

Lisaks kosmiliste visioonide teostamisele on tudengite jaoks väga atraktiivne ka satelliidiprojekti rahvusvaheline meeskond. Võimalus päris kosmoselaeva ehitada tõi lisaks Eesti tudengitele projekti juurde mitmeid üliõpilasi Lätist, Saksamaalt, Ukrainast, Leedust ja Ameerika Ühendriikidest. Kokku saab juba 2008. aastal alguse saanud projekti tulemusena kaitstud kolm doktorikraadi ja üle 40 lõputöö.

“Meie loodud on kogu kosmoselaeva juhtimisteooria, elektroonika, sidesüsteemid, tarkvara ja mehhaanika. Missioonil katsetatava elektrilise päikesepurje teooria loodi Soome Meteoroloogia Instituudis. Helsingi Ülikoolis arendati elektrilise päikesepurje jaoks vajalik alumiiniumtraatide süsteem. Jyvaskyla Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli teadlased ja doktorandid töötasid välja ESTCube-1 pardal katsetatava elektronkahuri. Elektrilise päikesepurje komponendi kosmoses lahtipakkimiseks vajaliku mehhaanilise lahenduse arendasid välja Saksa Kosmoseagentuuri insenerid. Sellise mastaabiga rahvusvaheline koostöökogemus on meile väga arendav, põnev ja oluline,” rõõmustas ESTCube-1 projektijuht Silver Lätt.

Edu aluseks on koostöö

Eesti tudengisatelliidi projektis on tööperioodi vältel osalenud üle saja üliõpilase Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast ning Eesti Maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu Observatooriumi teadlased ja Tartu Ülikooli õppejõud. ESTCube-1 valmimisse on aktiivselt panustanud Tartu Ülikooli välisüliõpilased Lätist, Leedust, Saksamaalt, Ukrainast, USA-st. Satelliidi erinevate komponentide arendus on toimunud rahvusvahelises koostöös ja tehtud töö on avaldatud arvukates teaduslikes väljaannetes.

Projekti panustajate täisnimekirja leiab siit.