Eesti kilufilee Euroopa tipus
“Meie toodame traditsioonilist Tallinna kilu, teeme seda vana hea vürtsikilufileena. See ongi meie uus idee, mis toonud nii palju diplomeid ja aukirju,” selgitab firma arendusdirektor Ilja Gorohhov.
Mõneti on edu üllatav, sest Eesti kapitalil kalatööstus AS DGM Shipping, omanikuks Dmitri Matvejev, tegutseb juba 1994. aastast.
Praegu püüab DGM Shipping umbkaudu 3500 tonni kala aastas ja vähemalt 70% läheb külmutatult eksporti, valdavalt Venemaale ja Ukrainasse.
Mõte kala kohapeal väärtustada sündis alles mõni aasta tagasi ehk siis, kui kalakvoote vähendama hakati.
Shippingu käes on umbes 7% Eestile eraldatud kalapüügi-kvoodist, nii et hooajal käib kalatsehhides töö ka mitmes vahetuses.
Praegu on kilu- ja räimepüügi hooaeg. Firma traallaevad võivad päevas tööstusesse tuua 20–30 tonni kala.
Kilul ja räimel erinev nägu
Püütakse nii Soome kui ka Liivi lahes. Kui võrgud on täis, randutakse Koplis Meeruse sadamas, sealt on tehaseni 20 kilomeetrit.
Kõigepealt läheb mereloomus sorteerimismasinasse, kus eraldatakse kilud räimedest. Järgitakse ELi nõudeid, et kilu poleks pikem kui 12,5 ja räim 17 sentimeetrit.
“Need kalad, mis on üle mõõdu, utiliseerime,” teatab arendusdirektor Gorohhov. “Meil on käinud palju komisjone ja igasuguseid euroametnikke, nii et kõigi seadustega oleme täpselt kursis.”
Kilul ja räimel teevad aastaid kalatsehhides töötanud naised kohe vahet.
“Kala tunneb ju näo järgi ära – räim on suurema pea ja silmaga, kilu pea on väiksem ja lapikum,” selgitab kogenud tehnoloog Tiiu Riksa. “Kui muidu selgust ei saa, tõmbame näpuga kõhukiilu mööda – kilul on kiil terav, räimel mitte.”
Mitmes kalatööstuses puhastavad naised kilu käsitsi, kuid Shipping on välja töötanud unikaalse fileerimismasina, mis valmistati välismaal ja seadistati kohapeal.
Seadme ühes osas kaovad kalal pea ja saba, kõht lõigatakse lõhki ja kiirelt painutatakse filee. Veelgi unikaalsem seade eemaldab osadel kaladel ka naha, nii valmib anšoovis.
“See on meie trump, et fileerime kala masinatel – nii ei pudista kilu näppude vahel nii palju ära,” selgitab Riksa. “Fileed pannakse suurde soolatünni, hiljem lisatakse vürtsisegu.”
Briisi brändi all valmistatakse vürtsikilufileed, vürtsikilufileed õlis, anšoovist ja tavalist Balti vürtsikilu, kõik need lähevad plastpakendisse.
Tunnustus Brüsselist
Aprillis pälvis Eesti kalatoode esimest korda rahvusvahelisel kala- ja merandide messil Brüsselis kõrge tunnustuse – žürii valis AS DGM Shippingu vürtsikilufilee Briis maineka konkursi Seafood Prix d’Elite finaali.
Ülemaailmse konkursi finaali jõudsid vaid 12 riigi kalatööstuste tooted, kokku oli finaliste 42.
Eraldi tõsteti võitjaks Prantsusmaa firma Kaviar kaaviarid. Finalistide hulgas figureerisid ka austrid, suitsulõhed, krevetid ja teised hõrgutised tuntud kalafirmadelt nagu Dish Hospitality Indiast, Halvors Tradisjonsfisk Norrast või The Big Prawn Company Suurbritanniast.
“See on kogu Baltikumile väga suur tunnustus, kui maitseelamusena arvestatakse kaaviariga võrdväärseks meie kilu, mis siiani pole Euroopas üldse tuntud,” toob Shippingu arendusdirektor Gorohhov esile.
Esile tõsteti ka disaini. “Briisi bränd on selges läbipaistvas plastpakendis, nii saavad tarbijad näha, mida nad ostavad,” kiitis rahvusvaheline žürii.
Varem on Briisi tooted teeninud kuld- ja hõbemedali rahvusvahelisel toidumessil Prod-
Expo 2012 Moskvas. Eesti Toiduliit tunnustas Briisi vürtsikilufileed tänavu nimetusega “Parim Eesti kalatoode”. Kaks nädalat tagasi pälvis vürtsikilufilee ka kokkadelt aukirja kui tänavune lemmiktoode.
Toome rahvale värsket kala!
Ilja Gorohhovil on varuks juba uus plaan: avada üle Eesti kalapoed, et värsket kala saaks ka maainimesed aastaringi.
“Soovime avada praegusele lisaks üle Eesti veel 20–30 uut Briisi poodi, kuhu ise oma autodega värsket kilu ja räime veame,” räägib ta.
Praegu on DGM Shipping avanud 15 poodi üle Eesti, esimene tegi uksed lahti eelmise aasta sügisel. “Kokku peaks tulema 40–45 poodi. Ja need ei ole mingid putkad, vaid korralikud kauplused vitriinide ja külmlettidega,” rõhutab Gorohhov.
