Karjapoistest esindab Ott naiselikku ning Peedo mehelikku poolt, Aado poolehoid kuulub küll Peedole, kuid kogenud laulumehena oskab ta hinnata mõlemat.

Edasine kirjanduse areng kisub aga täiesti kiiva, gei- ja lesbisuhted on maha vaikitud (vt "Tõde ja õigus" I-V, "Kevade", "Külmale maale"), mõnes üksikus teoses (Tammsaare "Kärbes", Rohu "Mäger Urask") esineb arglikke viiteid loomaarmastusele, kuid neidki tuleb häbelikult ridade vahelt otsida.

Nüüd on aga see probleem lahendatud ning peagi jõuab eesti rahva lugemislauale nüüdisaegseks, sallivaks ning tolerantseks töödeldud kirjandusklassika.

Nii algab uus "Tõde ja õigus" üleva pulmastseeniga, kus tõsine töömees Andres on altari ette viinud rõõmsameelse ning lauluhimulise Pearu. Õpetaja Laura, kellel on habe piduliku sündmuse puhul korralikult aetud, kingib Pearule viiuli. Laulatuse viib aga läbi kohalik köster, keda rahvasuus naljatlevalt Julk-Mariks kutsutakse.

Krõõt, kes on end tarmuka ühiskondliku tööga külavanemaks üles töötanud, avaldab kohalikus lehes artikli "Naisterahwas ja tema majanduseline seisukord", alates "Tõe ja õiguse" teisest köitest tegutseb Krõõt aga juba Saksamaal, Šveitsis ja Prantsusmaal, esinedes seal peamiselt Clara Zetkini nime all.

Eduard Vilde "Külmale maale" uus versioon avab vähemustemaatika aga hoopis uue nurga alt. Marksistlike vaadetega mustanahaline tööline Jaan Väljaots otsustab ühiskondlikke väärtusi ümber jagama hakata, võttes rikastelt ning jagades vaestele.

"Külmale maale" on esimene teos maailmakirjanduses, kus rahvaste, religioonide ning sugude võrdsuse eest võitlev neegerpoliitik presidendiks valitakse.

Sallivaks tehakse ka paljude armastatud teoste illustratsioonid. Nii tuleb Sipsikul loobuda oma kaht värvi triipudega kombinesoonist, mis sallivuse ning tolerantsuse huvides asendatakse vikerkaarevärvilise pükskostüümiga.

SERGEI KRAANA, sallimatu kirjandusega võitlemise komitee esimees

Ülejäänud lugusid rubriigist "Naeris" lugege siit.