Lisaks tavapärasele KOV-indeks analüüsile kaardistati ka linnade ja valdade tegevust ettevõtluse arendamise valdkonnas. Lisauuringut kommenteerides toob Noorkõiv välja, et paljud omavalitsused tegelevad ettevõtluskeskkonna arendamisega, ent neil puudub reeglina süsteemsus ja meetmete fokusseeritus. Vähene on ka võimekus algatusi käigus hoida. „Oluline, et nii kesk- kui ka omavalitsus töötaksid ühiselt välja motivatsioonipaketi ettevõtluse arendamiseks,“ lisas Noorkõiv.

Uuringust selgus, et KOV-võimekuse tasemes on suured erinevused. Perioodil 2009-2012 varieerusid KOV-üksuste järgupunktid vahemikus 84,5-15,0.

Kõrgema KOV-võimekuse indeksi väärtustega omavalitsused on Harjumaal. Võrreldes eelmise perioodiga tõusis esikümnesse Ülenurme vald ja langes välja Pärnu linn.

Madalama KOV võimekuse indeksi väärtusega onavalitsused on Kagu-Eestis: Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Omavalitsuste arvestuslik keskmine koht  KOV-võimekuse pingereas on suurenenud Hiiumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal ning vähenenud Läänemaal ja Valgamaal.

Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu põhinäitaja hõlmab nelja-aastast perioodi. Omavalitsusüksusi analüüsitakse 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid, töötuse määra, kohaliku majanduse mitmekesisust, omavalitsuse finantsolukorda ja erinevaid teenuseid. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha. Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2009-2012.