Eesti Maaülikool avas Märjal veisekasvatuse katsejaama

Täna Tartu lähedal Märjal pidulikult avatud veisekasvatuse katsefarmis on 250 kohta, pooled lüpsilehmadele, pooled noorkarjale. Kasutusel on nii robot- kui platsilüps. Kuna tegu on õppe- ja katselaudaga, kogutakse iga lehma kohta arvutisse, palju nad söövad, joovad ning piima annavad.

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats ütles avamisel, et tänapäevasel tasemel katsefarmi olemasolu on hädavajalik selleks, et teadustöö vastaks tootjate vajadustele. Et lehm annaks hästi piima, sigiks hästi ja püsiks kaua karjas.

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko märkis, et tänane päev on suurpäevaks Eesti loomakasvatusteadusele. "Likvideeritud on üks ammune auk, kus sai tõdeda, et Eestis polegi kaasaegset veiseuurimisjaama."

Bulitko sõnul annab katsejaam võimaluse tuua ka noori, sealhulgas tudengeid senisest enam põllumajandusteaduse juurde, sest on olemas farm, kus katseid ja teadusuuringuid teha.

Teadupärast on katselauda olemasolu kohustulik ülikoolidele, kus õpetatakse loomaarste ja loomakasvatust. Farmis on õppeklass, ruumid embrüosiirdamise ja teiste katsete tarvis.

"See on tegelikult üks suur sünnitusmaja, kus ei sünni ainult vasikad vaid ka paljud teaduslikud avastused," rõõmustas rektor Mait Klaassen.

OÜ Agorek projekteeritud farmi ehitas AS Ilmre ja maksma läks ehitus 48 mln kr.

Põhjalikumalt uuest katsejaamast neljapäevases Maalehes.