“Varasemaga võrreldes osutusid tänavu senisest populaarsemaks magistriõppe õppekavad, mis annab kinnitust Eesti Maaülikooli kui praktilise suunaga õppekavu ning paindlikku õppekorraldust pakkuva kõrgkooli kohta, sest magistriõppe puhul hinnatakse suuresti võimalust õpingute kõrvalt töötada“, sõnas Eesti Maaülikooli õppeprorektor Paavo Kaimre. Kaimre hinnangul mõjutab õppimishuvi kasvu magistriõppesse ilmselt ka see, et mitmel seni ainult tasulisel õppekaval ei pea sisseastuja käesoleval aastal õppemaksu tasuma.

Teadustöötajate järelkasvu tagamiseks ülikooli vastutusvaldkondades avas Eesti Maaülikool doktoriõppes lisaks haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud tulemuslepingu 24 õppekohale 11 täiendavat õppekohta, mida rahastatakse teadus- ja arendustöö projektidest.

Eesti Maaülikoolis osutusid sel aastal populaarseimateks õppekavadeks loodusturism, keskkonnakaitse ning maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine, kus laekunud avalduste arv oli Eesti suurimaid.