Simsi sõnul on kindel ka see, et männikute tagavara on selle ajaga oluliselt suurenenud, samuti kuusikute ja kaasikute oma. Samas ei saa tema sõnul väita, nagu oleks nende aastate jooksul suurenenud hall-lepikute tagavara.

Praegune Eesti metsatagavara on 476 mln tm, summaarne metsade juurdekasv on 16 mln tm aastas, majandusmetsade juurdekasv on 14,2 mln tm aastas.
"Juurdekasvu tõusu põhjust tuleb otsida meie metsade vanuselisest jagunemisest. Põhjus on selles, et kõige suurem metsade jagunemise grupp on jõudnud kõige kiirema kasvu perioodi," selgitab Sims. "Kui praegu raiuda täpselt juurdekasvu piires, siis tõuseb küpse metsa osakaal kahekümne aasta pärast ikkagi kõikide puuliikide osas. Männi puhul näiteks praeguselt 21%lt 40%le, kuusikute puhul 20%lt 23%le ja kaasikute puhul 26% 36%le."

Simsi põhiline sõnum seisneb selles, et kui me praegu küpseid puid ei raiu, jääb see metsa kõdunema, ei seo enam süsinikku, kujutab omanikule endast juba selget kahju, ühesõnaga - see on majanduslikult ebamõistlik.

Erinevused raieküpsuse arvutamises tulenevad sellest, millist numbrit arvutuste aluseks võtta. Kui võtta selleks 100 aastat, siis võib tõesti ilmneda, et oleme kuuske juba viie aasta jagu ette raiunud. Aga tegelikult on kuuse raievanus praegu 80 aastat ja just sellest raieküpsuse vanusest on oma arvutusi tehes lähtunud ka keskkonnaagentuur.