NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
20.04.2017 16:48
Metsade majandamist tuleks igati intensiivistada. See, kuidas kujunesid mitmesaja aastase metsakorralduse ja hoolduse tulemusena sajandivahetuseks Eestimaa metsad on „vana kooli metsameestele” teada. Hetkel oleks võsastunud alade ja alusmetsa ning tuulemurru puidumass oluline biokütus. Varumine tõstaks tööhõivet ääremaadel!
Kuna keskmine Eesti metsade boniteedi tase võimaldab efektiivsemat majandamist, võrreldes Skandinaaviamaade metsade ammendunud ressursiga, kasutavad konkureeriva skandinaavia metstöösturid kõiki võimalikke teid eestimaiste metsade majandamise pööramiseks „allakäiguspiraali”. Tuleb tunnistada, et nendele edukalt – paarikümne aastaga on varemalt sajandeid korralikult majandatud metsad muudetud võsastunud tuulemurru rägaks, kus majandatav juurdekasv on marginaalne. Ürgmetsas juurdekasv sisuliselt puudub ja CO2 sidumine = 0-ga. Metsamajandamise ja puidutööstuse svediseerimist toetavate „kasulike idiootide” vennaskond on asunud häälekalt nn „keskkonnakaitsjatena” metsanduse põliste tavade kohast majandamist takistama. Metsas ja "metsa ahviarmastajate" kohta kehtib siiski loodusseadus: „Alusmetsast ei sirgu kunagi ülemist rinnet!”
Kardinaalselt tuleks muuta suhtumist metsade hoolduse ja majandamise korraldusse tuginedes Soome eeskujul teaduslikult põhjendatud metsauuenduse ja hooldusraiete puidu juurdekasvu tõstvale metoodikale. Konkreetse puistu raieküpsuse määramine (optimaalne kestva majandamise metsauuenduse raieaeg) toimub aastajuurdekasvu jada jälgides enne langusfaasi jõudmist. Majandus-matemaatika õpikutes on selline näidis arvestus olemas.
Taastada tuleks kohapeal elavate-töötavate metsnike ja ka metsavahtide süsteem. Hooldamata metsade esmane korrastamine ja sellega seotud biomassi varumine oleks koheselt rakendatav maaelu edendamisel. Metsa juurdekasvu (seega ka CO2 sidumise), koos vastava raiemahuga, saaks praktiliselt kahekordistada 30-40 aastase sihipärase metsamajandusliku tegevusega.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega