Eesti Põllumeeste Keskliit osaleb V Maarahva kongressil
Viimase, 9 aastat tagasi toimunud kongressi korraldajaks oli põllumeeste keskliit.
EPK on teinud ja teeb ka edaspidi koostööd kõigi Eesti erakondadega. "Seega ei pea me mõistlikuks boikoteerida üritust, kus osalevad nii või teisiti meie liikmed ja paljud maainimesed. Osalemine ei tähenda Keskerakonna ilmavaate kandmist, pigem aitab see rikastada üritust meie ettepanekutega ja tasakaalustada seisukohti, kui need liigselt ühekülgseks muutuvad," teatas keskliit.
EPK üldkoosolek leiab, et Maarahva kongress, olles ellu kutsutud maainimeste ja põllumeeste ühisinitsiatiivil, peab jääma poliitikaüleseks suurfoorumiks, esindades vaid sellisel juhul võimalikult paljude maaelu- ja põllumajandusega seotud inimeste huve ning aidates poliitikutel juhinduda valdkonna keerukates küsimustes.
"V Maarahva kongressi päevakava on meie hinnangul tasakaalustatud: teemad on aktuaalsed ja esinejad on erinevatest erakondadest. Pärast aprillikuul toimunud Keskerakonna maaelukonverentsi asusime seisukohale, et Maarahva kongress on vaja taas kokku kutsuda, kuid seda sektorit esindavate huvigruppide või viimase IV Maarahva kongressil valitud juhatuse liikmete initsiatiivil. Paraku kujunes olukord meie ootustele erinevas suunas," seisis keskliidu teates.
EPK üldkoosolek on veendunud, et Eestis on maaelule ning põllumajandus- ja toidusektorile seni vähe tähelepanu pööratud. Ühinemine Euroopa Liiduga on põllumajanduse küll selgesuunalisest allakäigust päästnud, kuid jätkuvalt tuleb leida lahendusi paljudele maapiirkondade arenguprobleemidele.
Üheks olulisemaks küsimuseks on EPK pidanud EL ühisel turul võrdsete konkurentsitingimuste tagamist Eesti tootjatele. Poliitikutel tuleb mõista, et toetuste vajalikkusest rääkides tuleb alati lähtuda Euroopa Liidu ühise turu kontekstist. Käesoleva finantsperioodi lõpuni jäänud aastatel 2011 ja 2012 tuleb riigil leida võimalus põllumeestele siseriiklike täiendavate otsetoetuste täismahus maksmiseks. Samas tuleb lähiaastatel, nii siseriiklikult kui EL tasemel, töötada selle nimel, et põllumajandustoetused oleksid võrdsel tasemel kõikides ühenduse liikmesriikides.
EPK hinnangul ei saa mööda vaadata ka noorte vähesest huvist maaelu vastu, nende ebapiisavast pealekasvust põllumajandussektoris. "Kindlasti seondub sellega ka infrastruktuuri ebarahuldav olukord maal. Hea side, korras teed ja tasemel sotsiaalteenused ning võimalused vaba aja veetmiseks toovad noori maale, annavad maale elu. Tuleb tõsiselt pingutada selle nimel, et maal veelgi parem elada oleks!" rõhutas keskliit.
EPK on korraldanud ise ja korraldab ka edaspidi põllumeestele suunatud suurarutelusid, kus arutatakse sektori plusse- ja miinuseid, antakse soovitusi maaharijatele-maaettevõtjatele, kuid tehakse ettepanekuid ka poliitikutele.
Käesoleval aasta novembris on kavas korraldada põllumeeste konverents, millega tähistame ka organisatsiooni 20. aastapäeva.
EPK liikmed toodavad eesti põllumajandussaadustest ning toidutoormest hinnanguliselt ligi 80 protsenti.
