"Silmanägemine on mul nii vilets, et Purtsest Kiviõlisse, kus on lähim pank, ma sõita ei saa," ei näe vanaproua Nõlvak teist võimalust, kui 60 krooni teenuse eest välja käia. Pealegi maksab bussisõit edasi-tagasi 40 krooni. Eluaegse maainimesena ei oska ega tahagi Nõlvak pangateenuseid kasutada.

"Õilme näeb ikka väga kehvalt, tal on kae silma peal, allkirja saab veel anda, aga pangakaardi pealt ei näe midagi lugeda," räägib Õilme noorem õde, 69-aastane Laine Helemets, kes ise on oma pensioni lasknud pangaarvele kanda.   

Kellele tasu eest, kellele tasuta

Tasulise pensioni kojukande tellis endale ka Lüganuse valla mees 78aastane Uno Illipe. "Olen küllaltki sant ja vilets, ei jaksa käia, arvestasin siis välja, et kui ma joon kuus kaks pudelit õlut vähem, siis see ongi 60 krooni, mis nüüd kojukande eest pean maksma," naljatab Illipe.

Rõõmustamiseks on tal ka põhjust, sest ehkki mees oli nõus kojukande eest maksma, võimaldati talle pension siiski tasuta. Ka Illipe sügava puudega abikaasale tuuakse pension tasuta koju.  

Ehkki Uno Illipel on pangaarve Kiviõlis olemas, ei taha ta panka   kasutada. Mees kurdab, et mälu on küllaltki kehvaks jäänud, PIN-kood ei püsi sugugi meeles.

Illipe kiidab Lüganuse valla hakkajat sotsiaalnõunikku Inna Kalamäed, kes omakandi ühtki abivajavat pensionäri ei unustanud. "Ajasime sügava puudega inimeste asjad korda Kohtla-Järve pensioniametis, seal oldi väga mõistlikud ja kõigile abivajavatele inimestele saime tasuta pensioni kojukande määrata," räägib Kalamäe.

60 krooni eest nõutavad Kalamäe sõnul pensioni koju eelkõige need inimesed, kes miskipärast panka ei usalda või kardavad, et ei tule pangas asju ajades toime.

 "Mõned kohe tahavad seda sularaha peo peal näha ja nad on harjunud, kui tuttav postiljon jagab neile raha peo peale," räägib Kalamäe. Aga on ka neid, kes sotsiaalnõuniku sõnul lihtsalt laiavad, et nemad ei viitsi panka minna: tooge koju kasvõi raha eest!  Siia kuuluvad ka viinaveaga töövõimetud mehed.

Eesti Post ei teeni pensionäride pealt  

 60kroonise kuutasu eest tuuakse raha koju 17 860 inimesele, nende makstud 1,07 miljonit kuus läheb riigi aktsiaseltsile Eesti Post. Riigi kulul tuuakse pension koju 15 995 inimesele.

Elve Tonts selgitab, et nende 15 995 inimese eest maksab  Sotsiaalkindlustusamet Eesti Postile inimese pealt 60 krooni kuus, mis teeb kokku samuti umbes miljon krooni kuus.

"Tasuta kojukandeks oli tänavu ette nähtud umbes 8 mln krooni, mille eest saanuks lubada tänavu tasuta kojukande umbes 12 000 inimesele, aga ometi saime võimaldada selle teenuse ligi 16 000le inimesele. Me ei saanud ju inimestele ära öelda, kui neil oli seadusjärgne õigus saada pension koju," selgitab Elve Tonts.

Ka määratakse Elve Tontsi sõnul osadele eakatele tasuta pensioni kojukande võimalus kuni aastaks, samas paljudele eakatele, kelle tervis ei saa kuidagi paremaks minna, on tasuta kojukande võimalus antud hoopis pikemaks ajaks.

Möödunud aastal kulutas riik pensionide postkontorist kättesaamise ja kojukande peale 39,9 mln krooni, tänavu veebruarist jäi ainult kojukanne, milleks riik on eraldanud 8 mln, ülejäänu tuleb pensionäride taskust. Kokku saab Eesti Post tänavu poole vähem ehk umbes 20 mln kr aastas, millest 11 mln tuleb pensionäride taskust.

"Meil jäi ilmselgelt tulusid vähemaks, " kinnitab AS Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste, kes selgitab, et vara on öelda, kas see veebruarist käivitunud pensionireform on Eesti Postile suurt kahju toonud, et nemad enam postkontoritest pensione välja ei maksa.

Pensionäride 60-kroonistelt maksetelt iga kuu miljon krooni pole Kallaste sõnul mingi näitaja. "Ega tulu ei ole kasum, selle eest tahab postiljon ka palka saada," ütleb Kallaste.  Ta selgitab, et Eesti Post ootab tulu oma teenuste pealt umbes 950 mln krooni aastas. Kallaste tuletab meelde, et aastatel 2006 ja 2007 sai Eesti Post suure kahjumi üksnes pensionide teenindamise eest.

"Meie ei kavanda pensionide pealt kasumit, aga ei taha saada ka kahjumit. Postiseaduse järgi tagame pensionide kojukande," rõhutab Ahti Kallaste.

Sada pensionäri ja 400 peret kadunud

Neid pensionäre, kes ei ole avaldust esitanud, et kuidas nad soovivad pensioni kätte saada, on tänase päeva seisuga 96 ja nendele peatatakse seni pensioni maksmine, kuni nad on kohalikule pensioniametile vastava avalduse esitanud, siis makstakse saamata raha tagantjärele. Avalduse esitamata jätnud peretoetuste saajaid on aga ligi 400. Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts oletab, et paljud noored pered on välismaal tööl, mistõttu nad pole jõudnud oma dokumente korda ajada.

Kui inimene, kellel on veel avaldus esitamata, läheb postkontorisse, siis postkontori töötaja suunab ta lähimasse pensioniameti klienditeenindusse. Pensioniamet korraldab peale vastava avalduse saamist raha väljamaksmise nii kiiresti kui võimalik.