Minister lisas, et eelnõu arutelud on liikunud Eesti jaoks sobivas suunas ning praeguseks on suuremad sisulised probleemid arutelude käigus lahendatud.

„Eesti jaoks on eesistuja koostatud viimane kompromissettepanek sobiv, leiame, et seal on meie jaoks olulisemad aspektid kajastatud asjakohaselt. Näiteks on kvoodi kehtestamise parameetrid toodud vahemikena, võimaldamaks paindlikkust kvootide kehtestamisel,“ ütles kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

„Ajakohastatud on ka kontrolli- ja järelevalve meetmeid. Lisaks võimaldab eelnõu kalapüügi tehnilisi meetmed kehtestada määrusega Läänemere riikide ettepanekul, mis oluliselt kiirendaks kogu protsessi. Praegune juriidiline süsteem võimaldab seda teha vaid õigusaktide tavaotsustusprotsessi järgides, mis võtab tavapäraselt aega vähemalt kaks aastat. Seega - kui on vaja muuta silmasuurusi, kalapüügi keelualasid või ajakohastada muid kaitsemeetmeid, saaks seda mitme liigikava alusel teha kiiresti ja efektiivselt,“ selgitas Märtin.

Pärast eelnõu osas nõukogu üldise kokkuleppe saavutamist alustatakse läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Määrus soovitakse vastu võtta juba 2015. aasta jooksul.