Eesti toit müügil võõra märgi all

Rakvere viinereid saab osta Rīgas Miesnieksi sildi alt Lätist, anšoovist Pirkka kaubamärgi alt Soomest.

Kes uurib luubiga toidukaupu Lätimaal, võib üllatusega tõdeda, et lihaletis uhkeldab Rakvere lihatööstuse logo suurema osa viinerite peal, tootjaks AS Rīgas Miesnieks. Viinerid Tallinna siluetiga pakendis "Tallinas cīsini ar sieru" on aga valminud Põlvas, tootjaks AS Wõro Kommerts. Ei puudu ka meile tuntud doktorivorstid "Doktora klasiskā".

"Rakverel on Balti riikides kaks tütarfirmat, üks asub Lätis ja kannab nime AS Rīgas Miesnieks ning teine Leedus - Klaipedos Maisto Produktai OÜ," selgitab AS Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere.

Mere lisab, et Lätis müüakse tooteid Rīgas Miesnieksi kaubamärgi all ja Leedus Klaipedos Maistase kaubamärgi all. Samas Leedus kohapeal tootmist ei ole, sealne müügiorganisatsioon turustab Rīgas Mies­nieksis või Rakveres valmistatud tooteid. Ka Lätti tuleb kolmandik toodetest Rakverest.

"Tooraine ostab Rīgas Miesnieks lõviosas Rakverest, teatud osa tuleb Lätist-Leedust ning osaliselt ka mujalt Euroopast," ütleb Anne Mere, rõhutades, et lisaks ekspordib Rakvere Lätti veel pasteete, hakklihapihve, viinereid ja keeduvorste.

Rakvere märgi all eksporditakse lihatooteid ka Venemaale ja Ukrainasse. Tänavu moodustab eksport Rakvere Lihakombinaadi käibest 30% ja sihtriike on 16. Eelkõige viineriliiniga plaanitakse ekspordimahtu veelgi suurendada.

 Oma kaubamärgid pole tuntud

Eesti ja Läti kalalettidel uhkeldavad küll silmatorkavalt leedulaste Viči kalatooted, samas AS Spratfili juhatuse esimehe Peeter Loimi hinnangul pole leedulased sugugi nii jõuliselt meie turgu hõivanud. "Kokku on meie kalanduse müügimaht mitu miljardit, ja see, et Vičiunail on juhtiv roll meie kalaturul, pole õige, ehkki visuaalselt on lettidel Viči tooteid palju näha," räägib Loim.

AS Spratfil on arenenud välja kunagisest Kirovi kalurikolhoosist, samas kuulsat Tallinna kilu ei tee see firma enam ammu.

"Sisikonnaga kala pole soliidne tänapäeval müüa, praegu teeme vürtsikilust kilufileed, pakime karpi ja müüme anšoovise nime all paljudes riikides eri kaubamärkide all," räägib Loim. Eestis toodetud anšoovist müüakse Eestis Kipperi, Soomes Pirkka ja Rainbow kaubamärgi all.

Kuigi anšoovis on teadaolevalt teine liik kui kilu, kasutatakse Skandinaavia maades tänu soolamise ja marineerimise iseärasustele vürtsisoolatud ja marinaadis kilufilee puhul nimetust "anšoovise filee".

Võõraste kaubamärkide all toodetakse Loimi selgitusel aga seetõttu, et oma kaubamärk on vähem tuntud. "Me toodame küll Soome ettevõtete brändide all, aga osalust meil soomlaste ettevõtetes ei ole," selgitab Loim. Ta rõhutab, et ehkki bränd on välismaine, on kogu töö kalapüügist töötlemise ja kalakarpidesse pakendamiseni Eestis tehtud.

Lisaks anšoovisele ja räimerullidele läheb näiteks heeringas Taani Rivo Fjordeni kaubamärgi all ja kalatooted Rootsi Kosteri märgi all. AS Sprat­fililt läheb 18 nimetust kalatooteid välislettidele, kogutoodangust 60%.

Eestis on üle saja kalandusettevõtte ja nende ekspordimaht oli möödunud aastal 3 miljardit krooni.

Vene aja toiduhittidest on välisletile püsima jäänud vaid Vana Tallinna liköör. AS Liviko ekspordijuhi Neeme Naari­se hinnangul on alkohoolsetest jookidest läbi aegade välisriikides kõige tuntum ikkagi Vana Tallinna liköör.

"Viru Valge vodka on eelkõige Soomes tuntud ja mingil määral ka Venemaal, aga Lätis-Leedus on teised kaubamärgid," tunnistab Naaris.

Nii et ka läti-, leedu-, soome- ja rootsikeelsete pakendite alt võib kodumaist toitu leida. Samas kui eestikeelsed sildid meie lettidel võivad katta hoopis Poola, Saksamaa või Leedu tooteid.

 Piimapulbri asemel Dr Hellus

Ent ka Eesti kaubamärgid hakkavad mujal tuntust koguma. Nii on põhjust rõõmu tunda Tere ASil, kelle tooted hakkavad Tere kaubamärgi all Baltimaades juba kanda kinnitama.

"Eksport Tere kaubamärgi all Balti riikidesse on alanud selle aasta kevadel, mistõttu Tere märk alles hakkab neis riikides tuntust saavutama," ütleb Tere ASi juhataja Ülo Kivine Maalehele. Oma kaubamärgi tuntust ja haaret suurendab AS Tere Kivise sõnul Lätis ja Leedus esmajärjekorras Dr Helluse ja FIT-sarjadega.

"Välismaale ei peaks minema mitte üksnes piimapulber ja plokkjuust, vaid unikaalsed lisandväärtustega tooted, mis välisturul iseseisvalt läbi lööks," rõhutab Kivine Dr Helluse ja FIT-sarjadest rääkides.

Kuna neis toodetes pole säileaega pikendavaid konservante, näeb Kivine lähiajal eksporditoodangu sihtriikidena neid riike, kuhu on võimalik tarnida värsket kaupa umbes 24 tunni jooksul ehk siis Baltikum, Põhjamaad ja Venemaa.

Praegu moodustab eksport ca 15% Tere kogumüügist ja see jaguneb kahte lehte: tootmise tarbeks pulber, või, rõõsk koor ja suurem osa juustu. Kivise sõnul on need nn private label tooted, mida toodetakse allhanke korras teiste kaubamärkide all. Lisandväärtusega tooted - jogurtid, kohupiima­kreemid, jogurtijoogid, kohukesed - lähevad aga otse kaubandusse.

Põllumajandussaaduste väljavedu kasvab visalt (mln kroonides)
	Eksport	Import	+/–
2007. a	11 034,9	16 164,51	–5129,6
sh 2007. a jaanuar	702,9	1 155,4	–452,5
2008. a jaanuar	839,0	1 265,4	–426,4
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut