Eesti-Vene piiriveekogud vajavad paremat kaitset

Täna lõppes Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja asutamise ühiskomisjoni istung, kus arutati piirivete keskkonnaseisundi üle ja lepiti kokku seiretulemuste põhjal tehtava ühise hinnangu andmise osas.

„Koostöö naaberriigiga on tingimata vajalik, sest ühist veepiiri on meil kokku üle 200 kilomeetri ja kõik, mis toimub Narva jões, Peipsi järves ja tema valgalal, avaldub ka Läänemere, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedis. Oleme Venemaaga aastaid head koostööd teinud ning see jätkub ka edaspidi,“ ütles komisjoni kaasesimees Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv.

Istungil tõdeti, et Narva jõe vesikonna veemajanduslik olukord on stabiilne ning saasteainete sisaldus on pigem vähenemas. Veekogude koormus punktreostusallikatest on kontrolli all, kuid jätkuvalt nõuab suurt tähelepanu hajureostuskoormus.

„Et mõlema poole jaoks oleksid seireandmed võimalikult informatiivsed ja üheselt tõlgendatavad, on mõistlik neid vormistada ühtemoodi ja selles ka kokku leppisime. Samuti jätkame ka edaspidi ühiste seireekspeditsioonide tegemist,“ kommenteeris Talijärv.

Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et tagada piiriveekogude kaitse ja säästlik kasutamine.

Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, organiseerib pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.