Eesti võiks olla tugev seenekasvatusmaa
Maailmas käib seenekasvatus tõusuteed. Seevastu Eestis seda peaaegu ei eksisteeri. Meil on püütud kasvatada šampinjoni, austerservikut, kuningservikut ja shiitaket. Kõik need katsetused on lõppenud fiaskoga.
Praegu kasvatatakse meil väikeses koguses ainult austerservikut - Viinistus firmas Eco Seen.
Põhjus, miks seenekasvatusega Eestis laiemalt hakkama ei ole saadud, peitub erialase oskusteabe puudumises. Seda ei saa kirjandusest ega tehnoloogia importimisest, sest meil on teistsugune substraat, kliima ja mikrofloora.
Tõhusa seenetootmise eeldus oleks piloottootmine, kus spetsialistid saaksid leida kõige efektiivsema biotehnoloogia Eesti jaoks.
Eeldused on olemas
Kõik eeldused jõuda seenekasvatajate maade hulka on meil tegelikult olemas. Enamik kultiveeritavatest seentest kasvab ligniini ja tselluloosi sisaldaval substraadil. Meil on piisavalt puitu ja põllumajanduse jääkprodukte, mille baasil seeni toota.
Meil on ka potentsiaalne turg Euroopa, kuhu värskeid seeni suunata. Nõudlus värskete väärtseente järele on turul suurem kui pakkumine. Konserveeritud seente osas uputab Hiina oma odava toodanguga.
Kuna me ise ei ole seenesööja rahvas, on kohalik turg ahtake. Selleks et minna Euroopa turule, peab seenepartii olema suur (10 t), mis eeldab suurtootmist ja suurt investeeringut, korralikku biotehnoloogiat ja turustust.
Meil oleks võimalik kasvatada kõiki kultiveeritavaid väärisseeni. Alustada võiks shiitakest, mille vooruseks lisaks ta headele kulinaarsetele ja meditsiinilistele omadustele (tugevdab immuunsüsteemi) on värske seene pikk realiseerimisaeg - 3 nädalat (austerservikul kõigest 7-9 päeva).
Kliima annaks eelised
Eesti kliima võimaldaks meil shiitaket kasvatada tunduvalt väiksemate kulutustega kui mujal. Meie kliimas on vähem saastavaid mikroobe kui soojemates maades, mistõttu saab arendada keemiavaba tootmist ja saada kvaliteetsemat seent.
Puudest võiks rõhutada eriti halli leppa, mille kergesti mädanev puit tarbepuiduks ei kõlba, kuid sobib hästi shiitake kasvatamiseks.
Kliima ja puidurohkus kokku annaks meile konkurentsieelise nii Kesk-Euroopa kui ka Aasia riikide ees.
Lätis tegeleb shiitake kasvatusega üle 300 taluniku, kes ühiselt turustavad seeni, neid toodetakse ka Soomes. Meil saab aeg-ajalt värsket shiitaket maitsta, kui käia Tallinnas Stockmanni kaubamajas, kuhu seda seent tuuakse Iisraelist!
Hobi korras seenekasvatus
Suurtootmine pole Eestis õnnestunud ning vajaks käivitamiseks suuri investeeringuid, ent hobi korras saab seenekasvatusega tegelda iga huviline. Veel hiljuti pakuti meil laatadel ja kauplustes austerserviku niidistikuga läbikasvanud pakke, juhend juures, kuidas seeni ajatada.
Internet kubiseb kirjandusest, kuidas kodustes tingimustes eri seeneliike kasvatada. Pakutakse kaht moodust: kas osta seenemütseeliga läbikasvanud valmis pakud või osta seenemütseeli, ise nakatada pakud sellega, siis lasta pakul mütseeliga läbi kasvada ja ajatada seened. Teine moodus on aegavõtvam, kuid märksa odavam. Probleem võib tekkida mütseeli saamisega.
OÜ Kaupvali vanalt Interneti kodulehelt võib lugeda näpunäiteid, kuidas oma tarbeks shiitake kasvatusega algust teha. Sealt leiab ka infot, nagu oleks võimalik Läti päritolu mütseeli osta, ent see on järelkaja ajast, mil siinmail aktiivselt prooviti shiitake kasvatust arendada.
Asi jõudis tookord sinnani, et koos Tõnu Kurissooga käisime õppepäevadel ja Kaupvali organiseeritud koolitusseminaridel nõu andmas, kuidas tööstuslikult või hobi korras austerservikut ja shiitaket kasvatada.
Tallinna Ülikool pakub tänaseni investoritele shiitake kasvatust välja kui üht perspektiivikat arendusprojekti teemat, ent seni pole head plaanid ellu jõudnud. OÜ Kaupval on seeneprojektiga aktiivse tegelemise lõpetanud.
Jaak Kaldma, geneetik, bioloogiateaduse kandidaat
Allikas: Ajakiri Sinu Mets