Eestimaa kaardid VII: Kus on kõige väärtuslikumad töökohad?
Järgnesid Raplamaa Järvakandi (2608) ning Harjumaa Rae (2598) ja Vasalemma (2564) vallad. Eesti kahes suurimas kasvukeskuses Tallinnas ja Tartus oli näitaja vastavalt 2207 (12. koht) ja 1908 eurot (35. koht).
Väiksem oli töökoha keskmine väärtus Jõgevamaal Kasepää (899), Ida-Virumaal Alajõe (719) ja Tartumaal Piirissaare (634) valdades.
Erinevus omavalitsuseti on enam kui viis korda.
Maakondade lõikes oli töökoha keskmine väärtus kõrgem Harjumaal (2008 eurot), järgnesid Lääne-Virumaa (1759) ja Raplamaa (1687). Kõige tagasihoidlikum oli näitaja väärtus Saare (1385) ja Põlva (1290) maakondades.
Kõrgeima ja madalaima näitaja väärtuse vahe on 1,6 korda.
Töökoha keskmine väärtus on arvutatud vallas või linnas registreeritud tööandjate, sh füüsilisest isikust ettevõtjate deklareeritud sotsiaalmaksu summa jagamisel isikute arvuga, kelle eest maks deklareeriti.
Seda maksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks, üldjuhul määraga 33% töötasu brutosummalt. Mullu oli minimaalne kohustus tööandja jaoks 91.75 eurot kuus.
Kokku deklareeriti 2012. aastal sotsiaalmaksu 874 564 tasu saanud isiku eest. Füüsilisest isikust ettevõtjaid oli 20 568. Maksu- ja tolliameti andmetel oli mullu keskmine brutopalk töötaja kohta 680 eurot kuus.
Töökoha väärtuse mõttes on edukamad need piirkonnad, kus on tootmine, mis loob suuremat lisandväärtust. Järelikult on töökoha väärtuse suurenemiseks vaja tootmise taassündi.
Eestis on aeg ümber mõtestada ettevõtete investeeringute senine tulumaksuvabastus. See soosib investeeringuid hoonetesse ja masinatesse ning välisfirmade poolt raha välja viimist, mitte niivõrd panustamist inimesse.
Aga võiks olla vastupidi. Majanduse liikumisel teadmismahukuse suunas on ju inimestest saanud ettevõtte suurim väärtus.
Muutusteks on tarvis tegevus suunata tööjõu maksustamise vähendamisele. Nii saaksid ettevõtted maksta suuremat palka, nõudes vastu paremat tööd ja kõrgemat tööviljakust.
Palga kasv teeniks elanike huvi jääda Eestisse, mitte kolida välismaale raha teenima.
Kasvaks töötajate motivatsioon tööd paremini teha ja ennast täiendada. See vähendaks ettevõtete tööjõuprobleeme, mis omakorda mõjuks hästi omavalitsuste sotsiaalsele ja majanduslikule arengule.
Taastada tuleks ettevõtete maksuline seos linna või vallaga. See suunaks omavalitsusi otsima lahendusi, et võtta kasutusele äripindu, julgustada ettevõtjaks olemist ning aidata tööturule suurim hulk
soovijaid.
Kohtadel tööturuteenuste pakkumiseks tuleks töötukassal ja omavalitsustel teha rohkem koostööd.
Kindlasti väärib toetamist omavalitsuste tegevus, mis on suunatud noorte ettevõtlikkuse õppele.
LUGUDE SARI
Eestimaa kaardid
- OÜ Geomedia juhatuse esimees ja konsultant, regionaalarengu asjatundja Rivo Noorkõiv näitab kaartide abil, kuhu Eesti areng on rahvastiku, küla-
elu, hariduse, sissetuleku ja teenuste
vallas jõudnud ning pakub lahendusi.
