Eestimaalased pooldavat karmimat pagulaspoliitikat
Uuringule vastanud peavad end sisserände- ja varjupaigavaldkonnas teadlikumaks, kui nad tegelikult on – 2/3 vastanutest oskaks enda sõnul selgitada mõistete „varjupaigataotleja“, „sisserändaja“, „pagulane“ ja „põgenik“ olemust. Tegelikke teadmisi analüüsides selgus aga, et sageli ei osata eristada pagulasi muud laadi sisserändajatest – ekslikult arvatakse, et pagulased võivad olla ka inimesed, kes on kodumaalt lahkunud looduskatastroofi ning vaesuse ja tööpuuduse tõttu.
„Kui majandusmigrant lahkub oma kodumaalt vabatahtlikult selleks, et parandada oma elatustaset ning leida paremaid töötamisvõimalusi, siis varjupaigataotleja lahkub oma kodumaalt tagakiusamise tõttu või sellepärast, et tema elu on seal ohus. Tal ei ole võimalik koju tagasi pöörduda ning tal puudub oma riigi kaitse,“ selgitas Birgit Lüüs, siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja rände alal.
Valdav osa elanikest (55%) arvab, et pagulaste sisseränne mõjutab Eesti olukorda pigem negatiivselt, positiivselt hindajaid on ainult 8%. Võrreldes 2010. aastal läbi viidud sarnase uuringuga on suhtumine pagulastesse jäänud üldiselt samaks. Kõige rohkem kardetakse koormust sotsiaalsüsteemile (79%), tööpuuduse suurenemist (64%) ja konfliktide ohtu (60%).
Lähedase sugulase abiellumisse pagulasega suhtuks negatiivselt 41% vastanutest, pagulasest naaber häiriks 33% ja pagulasest töö- või koolikaaslane 15% vastajatest. 2010. aastast on suhtumine lähedasse kontakti pagulasega muutunud siiski positiivsemaks, eriti samas kollektiivis õppimise ja töötamise suhtes.
Pagulaste puhul kardetakse kõige rohkem erinevat kultuuri ja kombeid, kõige vähem soovitakse oma naabriks Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast ning Aafrikast pärit inimesi, vähem kardetakse Ida-Euroopast ja Põhja-Ameerikast pärit pagulasi.
Tänaseks Eestis pagulasstaatuse saanud 47 inimese kohta arvab 65% vastanutest, et seda on parasjagu, 16% et liiga palju ja 14% arvab, et seda on vähe. Möödunud aastal esitatud 97 varjupaigataotlust pidas liiga paljuks kolmandik vastanutest.
Suur osa Eesti elanikest (69%) leiab, et siinne varjupaiga- ja pagulaspoliitika peaks olema pigem karm ehk sisserännet üldiselt takistav. Kolmveerand elanikest pooldab, et Eesti pakuks pagulaste vastu võtmise asemel hädasolevatele riikidele hoopis muud laadi toetust, näiteks tehnilist või rahalist abi.
2013. aastal andis Eesti pagulasstaatuse seitsmele inimesele ning see arv on viimastel aastatel püsinud sarnasena. Kõige enam on Eestist rahvusvahelist kaitset taotlenud Gruusia (66 inimest), Venemaa (63), Afganistani (36), Süüria (30) ning Vietnami kodanikud (30). Eestis rahvusvahelise kaitse saanute hulgas on kõige rohkem Afganistani ja Venemaa kodanikke (vastavalt 17 ja 13 inimest), kelle järgnevad Sri Lanka, Valgevene (7) ning Somaalia kodanikud (4).
