Inimesed kannavad poolvääriskive üldjuhul igapäevaselt ja vahetavad neid vastavalt vajadusele sisetunde alusel. „Kive soetatakse ja kantakse eelkõige selleks, et toetada enda isiklikke omadusi nagu rahulikkus, positiivsus, eneseväljendus, keskendumisvõime, kohal olemine ehk hetkes elamine, vaimne teadlikkus jne. Selle kaudu toetatakse toimimist igapäevaelus, näiteks töötamist, õppimist või tüütuid argiseid toimetusi, samamoodi ka hakkamasaamist keerulisemate situatsioonidega elus, näiteks pingelised inimsuhted, tähtsad kohtumised või avalik esinemine. Kivide kandmise abil soovitakse ellu tuua ka muutusi, näiteks rohkem küllust, armastust või edu töös. Poolvääriskive hakatakse kandma tihti mõne isikliku või elulise probleemi lahendamise eesmärgil,“ rääkis Teidearu.

Levinud on arusaam, et poolvääriskivi kandmine peab olema vajaduspõhine. Kivi purunemine või selle kadumine usutakse olevat selge märk sellest, et kivi pole inimesele enam vaja või on see elus raskel eluperioodil energiast ja informatsioonist küllastunud, milles väljendub poolvääriskividele omistatud agentsus ehk võime inimese suhtes toimida. Uues vaimsuses on levinud esoteeriline tõlgendusraamistik, milles emotsioone, tundeid ja mõtteid tõlgendatakse energia ja informatsioonina.

Uurimusest selgus ka, et inimesed peavad poolvääriskivide toime aluseks nende kolme esoteerilist omadust: peenenergia ja informatsiooni salvestamine, selle muundamine ja puhastamine ning välja kiirgamine. Tenno Teidearu: „Inimesed usuvad, et lisaks meie füüsilisele kehale on olemas nähtamatu peenenergeetiline keha, mida nimetatakse ka auraks või bioväljaks. Lisaks sellele on peenkehas ka tšakrate ja energiakanalite süsteem, milles igale kehaosale või organile vastab kindel tšakra ehk energiakeskus. Nii arvatakse, et poolvääriskivide kandmine keha vastas või lähedal avaldab inimesele mõju tema peenkeha energiavälja kaudu.“

Paljud inimesed kasutavad kristallidest rääkides mõistet „minu kivi“, mis viitab eriliselt isiklikule ja intiimsele sidemele mõne konkreetse poolvääriskiviga, mida nad on kandnud püsivalt pika ajaperioodi jooksul. Paljud uuringus osalenud inimesed tunnetasid, et kivide pidev kandmine on justkui nendega nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt koos olemine ja kivi kandmisest on saanud lausa vajadus. „Mitmetes aspektides, mida olen poolvääriskivide kandmise praktika puhul analüüsinud, ilmneb, et inimeste jaoks on nende kristallid teatavas mõttes kui osa neist endast. Selline emotsionaalne suhestumine poolvääriskividega esineb eelkõige „minu kivi“ ja selle kandmisega seoses. Mitmed uuringus osalejad tõdesid, et poolvääriskivideta tunnevad nad nagu oleks midagi neist endast puudu, mõned ütlesid lausa, et tunnevad end kivideta justkui paljalt.