Eestis on poolsada avalikku supluskohta
Peaaegu kõigist avalikest supluskohtadest on esimesed veeproovid juba võetud ning nende tulemused näitavad, et veekvaliteet on kõigis avalikes supluskohtades väga hea, teatab Terviseamet.
Ka mõnedest veekogudest, mille ääres asuvad nn mitteametlikud supluskohad on omavalitsus või Terviseamet võtnud suplusvee proove. Suplusvesi on kõikjal vastanud nõuetele.
Maikuus võeti suplusvee proove järgmistes randades:
- Harjumaal Haabneeme, Klooga, Laulasmaa, Lohusalu, Vääna-Jõesuu rannast, Niker, Purgatsi, Klooga ja Maardu järvest, Paunküla veehoidlast ning Kehras Jägala jõest,
- Ida-Virumaal Sillamäe ja Liimala rannast ning Kohtla-Järve Rahvapargi järvest,
- Jõgevamaal Kamari paisjärvest, Pajusi ja Aidu tehisjärvest, Mustvee külas Peipsi järvest ning Tabiveres Saadjärvest,
- Saaremaal Karujärvest ja Mändjala rannast,
- Raplamaal Kohilas ja Käru veehoidlas,
- Tartumaal Saadjärvest Kukulinnas,
- Valgamaal Kaarna järvest.
Avalik supluskoht peab enne suplushooaja avamist olema hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Samuti tuleb alustada nõuetekohast suplusvee seiret. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.
Avalike supluskohtade nimekirja leiad SIIT.
