Eestis on üks ametiala, kus naiste palk on meeste keskmisest palgast kõrgem

 (15)

stetoskoop
Arsti juuresFoto: Tanel Meos

Euroopa Komisjoni äsja avaldatud uuring toob välja, et erinevused töötingimustes ja palganumbrites ei sõltu mitte ainult töötaja soost, vaid ka sellest, kas tegemist on nn sinikraede või valgekraede ametiga ja kas sellel ametialal töötavad valdavalt naised, valdavalt mehed või on naisi ja mehi enam-vähem võrdselt.

ELi 27 liikmesriigis on top 20 ametialal (20 peamisel tegevusalal, kus töötab 95% hõivatutest) naised peaaegu puudu mehhaanikute ja metallitööliste, autojuhtide, ehitajate ja kaevurite hulgast. Mehed ei ole üheltki tegevusalalt sellises mahus „välja tõrjutud“. Õendus- ja hooldustöötajate hulgas on mehi 17,1%, haridustöötajate hulgas 20,4% ja klienditeenindajate hulgas 23,2%.

Top 20 ametiala hulgas on 6 ametiala, kus ELi 27 liikmesriigis on naiste keskmine brutopalk kõrgem, kui meeste üldine keskmine brutopalk. Eestis oli ainult üks ametiala (tervishoiutöötajad), kus naiste keskmine brutopalk ületas üldist Eesti meeste keskmist brutopalka.

Analüüsides eri riikides neljal suurima naiste tööhõivega ametialal – müüjad; koristajad ja abilised; õpetajad, äri- ja haldusala spetsialistid – naiste keskmist palka võrreldes nende riikide keskmise meestöötaja palgaga, selgus, et Eesti oli kõigil nendel neljal ametialal üks suurima naiste ja meeste palgalõhega riike. Eesti naissoost müüjate palk moodustas 50%, koristajate ja abiliste palk 39% (mis oli ELi madalaim), õpetajate palk 85% ning äri- ja haldusala spetsialistide palk 87% Eesti meeste keskmisest palgast.

Meeste osakaal paremini tasustatavatel tegevusaladel suureneb vanuse kasvades, samas kui naised kaovad vanuse kasvades paremini tasustavatelt valgekraede ametikohtadelt ja nad liiguvad osalise tööajaga vähem oskusi nõudvatele töökohtadele. Naiste poolt tehtavaid töid väärtustatakse enamasti madalamalt. Palgaskaalade väljatöötamisel võetakse sageli normiks tüüpilised oskused, mida nõutakse nn traditsioonilistel meeste ametialadel. Samuti on laialt levinud hoiak, justkui oleksid hoolitsemise, koristamise ja toidu valmistamise oskused naistel kaasasündinud, mitte õpitud oskused ning seetõttu hinnatakse neid oskusi ka palga maksmisel madalamalt. Naised töötavad meestest sagedamini ka madalat lisandväärtust loovatel ametialadel. Tegevusalad, kus on hõivatud valdavalt naised, pakuvad ka oluliselt vähem võimalusi ametialaseks karjääriks.

Loe veel

Uuringud kinnitavad, et naiste orienteeritus ema ja perekesksusele varases nooruses mõjutab ka edasisi karjäärivalikuid. Kui peres on väikesed lapsed, sunnib töö ja pereelu ühitamise vajadus tegema tööturul kompromisse. Naiste ja meeste erinevate oskuste ja võimete rõhutamisega suunatakse naised valima rohkem humanitaarvaldkonna ja mehed reaalvaldkonna alasid, mis tagavad tööturul meestele kõrgema prestiižiga ametikohad.

Uuringu ülevaade on ilmunud võrdõigusvoliniku kantselei välja antud Soolõime uudiskirjas.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat ravimtaimedest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare