Eestis saab küll väga vähe palka, aga palga kasv on Euroopa üks kiiremaid
Saksamaa statistikaameti analüüsist nähtub, et ajal, kui Eestis räägitakse üha valjemalt suuremast ümberjagamisest, oleme palgatasemelt Euroopa Liidus alles 21. Eesti tööandja kulud olid eelmisel aastal 8,6 eurot tunnis, liidu keskmisest ligi kolm korda väiksemad.
Ühtlasi oli Eestis koos Bulgaariaga suurim tööjõukulude kasv. Rahandusministeerium prognoosib järgmisteks aastateks 6% nominaalpalga kasvu, mis ettevõtja ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul saab tõenäoliselt olema üks kiiremaid Euroopa Liidus.
„Reeglina on asi nii, et odavat tööd teevad need, kes muud tööd teha ei oska. Öeldu käib nii üksikisiku kui ka tervete rahvuste kohta,” ütles LHV analüütik Heido Vitsur. „Ainuüksi töö eest tänases maailmas palju ei maksta. Ka kõrgtehnoloogiliste vidinate hinnas moodustab tööliste töö kauba väärtusest tühise osa.” Vitsuri sõnul luuakse enamik väärtusest laborites, konstrueerimisbüroodes ja müügiosakondades, mida paraku meie ekspordis napib.
SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul kiireid lahendusi ei ole, ainsad võimalused üldise palgataseme kasvatamiseks on väärtus-ahelas kõrgemale liikumine ning tootlikkuse kasvatamine. „Ehk siis maakeeli teha paremaid asju, mida saab kallimalt müüa,” arvas Koppel.
Elukvaliteedi alus
„Palk on inimese jaoks üks olulisemaid asju, see on elukvaliteedi alus. See, kes ütleb, et õnn ei ole rahas, sellel peab ikka raha väga palju olema,” ütles ettevõtja ja poliitik Tõnis Palts. Tema sõnul peavad valitsuse investeeringud teedesse, lennuliiklusesse ja muudesse taristutesse parandama erasektori võimet eksporditurul läbi lüüa. „Samal ajal investeeringud, kus raha visatakse aknast välja, nagu näiteks ERM-i ehitamine või kolossaalse Koidula piirijaama rajamine, mõjuvad vastupidiselt, sest potentsiaali tõstmise võimalus jääb kasutamata,” selgitas Palts.
Sõerd täiendas, et täielikult odavast tööst lahti murda ilmselt võimalik ei ole. „Näiteks turisminduses ja hotellimajanduses ongi palgad reeglina madalamad.”
AS-i Tavid suuromanik Alar Tamming lisas, et eesmärk peab olema elatustaseme tõus, sest palk kasvab ka inflatsiooni tingimustes.
Jõukamas riigis vähem tööd
Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist
Riikides, kus palgad on Eesti omadest kõrgemad, on üldjuhul seda ka tootlikkus. Kui vaadata, kui palju tunde inimesed töötavad, siis on pilt vastupidine. Kõrgema tootlikkusega riikides töötatakse vähem kui madalama tootlikkusega riikides.
