Eestisse ehitatav tuumareaktor peaks iseseisvalt vastu 72 tundi

Kas Jaapani tuumaõnnetus oleks saanud juhtuda, kui Fukushimas töötanuks 1960. aastail ehitatatud teise põlvkonna reaktori asemel III+ põlvkonna reaktor — just selline, nagu kunagi võib-olla ehitatakse Eestisse?

Henri Ormus, Jaapani tuumaõnnetuse peamine põhjus on muidugi maavärin. Kuid selle pidas Fukushima ju hästi vastu, saatuslikuks sai tsunami.

Värina pidas vastu, isegi päris hästi. Kui võrrelda Fukushima jaama uute jaamadega, siis uued on projekteeritud vastu pidama veelgi tugevamaid maavärinaid. Uued jaamad on peaaegu kaks korda maavärinakindlamad kui Fukushima jaam.

Kuidas tuumajaama maavärinakindlus tagatakse? Kui maa ikka rappub ja väriseb, siis kuidas reaktorit kaitstakse?

Maavärinaohtlikes piirkondades kasutatakse ka tavaliste majade ehitamisel spetsiaalseid patju, mis koosnevad tugeva kummi ja metalli kihtidest. Need on suured massiivsed alused, mille peale hoone ehitatakse. Teiseks on hoonete betoon- ja metallkonstruktsioonid oma tugevuselt ja paksuselt spetsiaalselt projekteeritud nii, et nad võtavad maavärinašoki vastu.

Kas uued jaamad on konstrueeritud vastu pidama raketitabamusele või pommitamisele?

On kindlasti. Eriti on sellele rõhku pandud pärast 2001. aasta septembrisündmusi Ameerikas, kus lennukitega sõideti sisse pilvelõhkujatesse. Näiteks Soomes ehitatav tuumajaam “Olki­luoto 3” on kahekordse välise kaitsekihiga, mis peab vastu kokkupõrkele ka kõige suurema reisi­lennukiga.