Eestisse üritati mee pähe smuugeldada 20 tonni säilivusaja ületanud riisifruktoosisiirupit
Konteiner jõudis Muuga sadamasse möödunud aasta 27. augustil, kuid puuduliku dokumentatsiooni tõttu jäi see sinna seisma. Kolm kuud hiljem esitas importija dokumendid, mille põhjal pidanuks konteineris olema mesi, kuid kontrolli käigus selgus, et markeeringul on toote nimeks „Rice fructose Syrup“ ehk riisifruktoosisiirup. Küsitav oli ka toote päritolu. Päritoluriigiks oli dokumentatsioonis märgitud Ameerika Ühendriigid, kuid markeeringul oli kauba päritolumaana märgitud Hiina. Samuti ei ühtinud toote dokumentidejärgne ja tegelik kaal. Lisaks oli kauba säilivusaeg lõppenud juba augustis 2014.
VTA kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna juhataja Regina Pihlakas ütles, et kõik loomne toode, mis tuleb väljaspoolt ELi, kuulub kontrollimise alla. „Kõigepelt kontrollime dokumente - kust riigist tuleb, mis kaubaga on tegu, kui on loomne toode, siis peab vastavusserifikaat olema,” selgitas ta. „Pärast dokumentide kontrollimist järgneb vastavuskontroll, vaatame kauba markeeringut ja kaupa ennast, antud juhul seda, kas on mesi.” Alati ei saa peale vaadates aru, kas tegu on mee või siirupiga, kuid antud juhul oli siirupi markeering 300kilostel tünnidel.
„Proove võtame siis, kui oleme riskianalüüsi teinud või on info, et selle kaubaga võib midagi lahti olla või varasemalt on sellise kaubaga probleeme olnud,” selgitas ta lisades, et tarbija saab poest väljaspoolt ELi pärinevat mett ostes kindel olla, et see on mesi, sest väljaspoolt ELi saabuv mesi on kõik kontrollitud.
Kuigi tavapäraselt on sellises olukorras importijal kohustus saadetis päritoluriiki tagasi saata või hävitada, ei olnud puuduliku päritolu ja dokumentatsiooni tõttu võimalik siirupit tagasi saata ning see tuli hävitada. Kuna importija Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutust kaup hävitada ei täitnud, tegi seda VTA asendustäitmise korras. Kulud nõutakse sisse importijalt.
Mee osas oli see esimene kord VTA-l selline suuremahuline pettus avastada. Aastaid tagasi oli juhus, kui taheti sisse tuua 504 tonni nn pühvliliha, mis oli tegelikult tundmatut päritolu ja tundmatu liha. „Dokumendid esitati kui India pühvliliha, kuid kui Indiasse pöördusime, siis selgus, et nad ei ole sertifikaate väljastanud,” meenutas Regina Pihlakas. „Kui on kahtlus, siis võtame päritoluriigiga ühendust ja saadame sertifikaadid kontrollimiseks.”
