Eestlane ise äritseb oma maaga

Odav põllumajandusmaa ning võimalus kasumlikumalt toota meelitab Eestisse välismaalasi, kes tulevad oma sõnul siia põllumajandust arendama, mitte maid kokku ostes vaheltkasu teenima.

“Praegu on Eestis põllumaa keskmine hektarihind sama, mis oli Soomes 1996. aastal − see on umbes 3000 eurot hektar,” räägib soomlane Karl Aberg, kes on aastaid kasvatanud teravilja Tartu vallas.

Soomes on põllumaa hektari hind tema sõnul juba 10 000 eurot.

Aberg majandab OÜs Sootaga Mõis, 2000. aastatel ostis kokku kunagise Sootaga sovhoosi laudad ja töökoja.

Praegu harib ta 800 ha maad, millest 400 ha on ettevõtte omandis. Need maad ostis Aberg oma sõnul eakatelt eestlastelt, kes enam ise maid harida ei suutnud ja olid sunnitud müüma. Maaostud said teoks aastatel 2000−2004.

Nüüd ei jaksa tema hinnangul enam ka Soome farmer Eestist maad osta, ehkki siinsed hinnad on Põhjamaade hindadest madalamad.

“Need väikesed maatükid, mis siinkandis viimati müügis olid, on teravilja kasvatamiseks liiga kallid,” räägib Aberg. “Eesti põllumajandus on palju konkurentsivõimelisem kui Soomes, Rootsis või Saksamaal. Kui toetuste süsteem euroliidus kaoks, tõuseks Ida-Euroopa põllumehed kohe esile.”